Seltside madalseis venestamisperioodil

kaardile

1888

Venestamisperioodil 1880.-90. aastatel oli seltsiliikumine küll pärsitud, aga jätkus siiski. Tekkis mitmeid karskusseltse, mida võimud tolereerisid, aga kus lisaks võitlusele viinakuradiga korraldati erinevaid kõneõhtuid ja kontserte. Põllumajandusseltside juhtimine läks kohalike talupoegade kätte ja üle-eestilist liikumist ei tekkinud.

Venestamislaine 1880.-90. aastatel muutis vabatahtlike organisatsioonide asutamise keerulisemaks ja tugevdas politseilist järelvalvet seltsitegevuse üle, aga omaalgatusliku ühinemise traditsioon jätkus. 1893. aastal saadeti küll näiteks laiali Eesti Kirjameeste Selts, aga siiski püsis nii külaharitlaste kui linna keskkihi huvi seltside loomise vastu „vaimuelu edendamise" nimel, mida õhutasid ka ajalehed. Eesti käsitöölised linnades koondusid sakslastest eraldi abiandmise seltsidesse, mis tegelikult olid samuti kultuuriorganisatsioonid. Eesti väikepõllumeeste majandustegevuse jaoks omandas ikka suurema tähenduse kogemuste vahetamine põllumajandusseltsides. Arvukate saksa vabatahtliku tuletõrje organisatsioonide kõrvale asutasid samasuguseid ühendusi nii linnas kui maal ka eestlased.

Balti provintsides elavnes karskusseltside asutamine, esimene neist oli kooliõpetaja Jüri Tilga eestvõttel 1889. aastal Tori vallas Randiväljal külas rajatud „Täht". Sajandi lõpuks oli tänapäevase Eesti aladel juba üle 50 karskusseltsi. Muidugi oli probleeme ka alkoholi tarbimisega, aga need olid eelkõige populaarsed seepärast, et tegu oli seltsiliikumise viisiga, mida Vene võimud selgesti tolereerisid.

Kuigi karskusseltsidel ei pruukinud olla palju liikmeid, osalesid nende kontsertidel, kõneüritustel ja muudel sarnastel ettevõtmistel väga paljud inimesed. Venestamise elasid üle ka põllumajandusseltsid, mille juhtimine läks tagasihoidlike kohalike talupoegade kätte ning suurt üle-eestlist koostööliikumist ei tekkinud.

Vahtre, Sulev (toim.) et al. Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu, 2010
Aarelaid, Aili (toim.) Kodanikualgatus ja seltsid Eesti muutuval kultuurimaastikul. Tallinn, 1996
Jansen, Ea. Arukaevu, Jaanus. Seltsid ja ühiskonna muutumine. Talupojaühiskonnast rahvusriigini. Tartu-Tallinn, 1995
Konverentsi „Seltsiliikumine Eestis: eilsest tänaseni" ettekannete teesid. Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Rahvakultuuri Arenduskeskus. Tallinn, 1993

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kool
  • mõis
  • näitus
  • NB
  • park
  • puu
  • ring
  • teater
  • ülikool
  • vaade