Seltsiliikumise uus kõrgaeg

kaardile

1906

Kultuuriseltside populaarsus aitas kaasa rahva harituse kasvule ja lõi aluse kodanikuühiskonnale. Rajati ka eesti haritlasi koondavaid ühinguid nagu Eesti Kirjanduse Selts.

Pärast emakeelsete erakoolide lubamist Vene keisririigis 1906. aastal tekkis arvukalt haridusseltse, näiteks Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts Tartus, mille asutajateks olid Jaan Tõnisson, Peeter Põld, Oskar Kallas ja Anton Jürgenstein, või Tallinnas rajatud Eestimaa Rahvahariduse Selts, kus olid aktiivsed Voldemar Lender, Konstatin Konik, Karl Robert Pusta ning Jüri Vilms. Paljud tulevase Eesti Vabariigi suurkujud olid algselt aktiivsed just seltsiliikumises. 1917. aastaks oli Eesti aladel juba ligi 160 haridusseltsi - nendeks nimetasid ennast ümber ka mitmed muusika- ja karskusseltsid. Sajandivahetusel hakkasid levima ka spordiseltsid, mis olid eelkõige edukad seoses jalgrattasõidu populariseerumisega. 1901. a sündis Tallinnas spordiselts Kalev, mis sai alguse just jalgrattasõidust.

Tekkisid raamatukogude seltsid, loodi Eesti Noorsookasvatuse Selts (1906), kuhu kuulusid Tartu tuntuimad rahvusmeelsed tegelased ja mille initsiatiivil pandi tütarlaste hariduse parandamiseks 1906. aastal alus Tartu Tütarlaste Gümnaasiumile - tänapävasele Miina Härma Gümnaasiumile. 1907. aastal jõuti ka sellise organisatsiooni rajamiseni, mis koondas kogu tänapäevase Eesti ala haritlaskonda - tegu oli Eesti Kirjanduse Seltsiga. Viimase jutimisel rajati 1909. aastal ka Eesti Rahva Muuseum, mille ülesehitamisesse panustas ka arvukalt teisi seltse. Aastail 1905-1917 loodi lisaks veel seitse uut tudengikorporatsiooni.

Eesti traditsiooniline külaelu muutus just seltside mõjul 20. sajandi algul põhjalikult: selle majanduspoolt kujundasid ühistud, meelelahutust aga kultuuriseltsid. Sajandi alguses arenev agraarseltside tegevus aitas majanduslikult tugevneda eesti taludel. Teisalt tõi seltside ja ühistute massiline levik kaasa elanikkonna organiseerituse, mis sai oli aluseks eesti kodanikuavalikkuse arengule ning ka politiseerumisele. Jaan Tõnissoni väljendust kasutades: seltsid aitasid kaasa „rahvuslikuma iseolemise idee levikule". Seltside baasil kujunesid eestlaste esimesed poliitilised parteid ning tekkisid ka ametiühingud ja muud töölisorganisatsioonid. Samuti tulid kokku esimesed naisseltsid ning algas noorsooliikumine. Professionaliseeruv kunsti- ja teaduselu leidis niiviisi organisatoorilisi vorme.

Vahtre, Sulev (toim.) et al. Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu, 2010
Aarelaid, Aili (toim.) Kodanikualgatus ja seltsid Eesti muutuval kultuurimaastikul. Tallinn, 1996
Jansen, Ea. Arukaevu, Jaanus. Seltsid ja ühiskonna muutumine. Talupojaühiskonnast rahvusriigini. Tartu-Tallinn, 1995
Konverentsi „Seltsiliikumine Eestis: eilsest tänaseni" ettekannete teesid. Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Rahvakultuuri Arenduskeskus. Tallinn, 1993

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kool
  • mõis
  • näitus
  • NB
  • park
  • puu
  • ring
  • teater
  • ülikool
  • vaade