Seltsid Eesti Vabariigis

kaardile

1920

Eesti Vabariigis tegutses arvukalt seltse erinevatel elualadel, mis keskendusid peamiselt haridusele ja kultuurile, aga ka spordile ja teadusele. Aktiivne kodanikuosalus oli ühiskonnas olulisel kohal."

Enne iseseisvuse saavutamist oli seltsiliikumine esmajoones seotud üldharidusega, tegeleti ka kultuuritööga. Varem olid seltsid tihti võtnud endale laiemaid eesmärke kui põhikiri ette nägi, aga omariikluse perioodil asetusid funktsioonid oma kohale. Eriti ilmne oli see karskusseltside puhul, mis minetasid riiklust rajava funktsiooni ning keskendusid alkoholismivastasele tegevusele. Endiselt tegutses arvukalt laulu- ja mängseltse, aga üha enam lisandus neile spordiseltse. 1923. aastal asutati sadu haridusseltse hõlmav Eesti Haridusliit, lisaks hakkas seltside tegevuses üha enam osalema noori. Siiski olid ülimalt levinud ka vabaharidusseltsid, mis nägid enda eesmärgina „täiskasvanute vabatahtlikku üldhariduse täiendamist ning eneseharimist taotlevat tegevust". Vabaharitusseltse oli Eestis 1919. aastal 271, 1930. aastate lõpul aga juba 2200. Seltside aktiivsus koondus eelkõige nendele valdkondadele, kus riigi osa oli väike: eelkõige raamatukogude ja rahvamajade rajamisele.

Kõige eneam levinud harrastuseks kujunesid laulukoorid ja orkestrid, mis olid tihedalt seotud laulupidudega. Väga populaarne oli ka amatöörteater, millega tegeleti enam kui 3000 organisatsiooni juures.

Seltsiliikumise toel levis kiiresti ja laialdaselt ka rahvatants, mille laialdasemale harrastamisele aitas suuresti kaasa I ja II Eesti Mängude korraldamine. 1928. aastal rajati ka Eesti maanaiste seltside tegevust koordineeriv Eesti Maanaiste Keskselts, mille peamiseks tegevusvaldkonnaks kujunes kodumajanduslike kursuste (mis keskendusid toitlustamisele, käsitööle, tervishoiule jms) korraldamine.

Tartu Ülikooli ja instituutidega tegid tihedat koostööd teadusseltsid, milles osa - näiteks Õpetatud Eesti Selts või Loodusuurijate Selts - äratati uuele elule, teised - nagu Akadeemiline Ajaloo Selts või Akadeemiline Põllumajanduslik selts - alles rajati. Eesti Vabariigis tegutses aktiivselt ka Inglismaalt alguse saanud Noorte Meeste Kristlik Ühing (ingl. YMCA), mis koondas (noor)mehi kristliku maailmavaate ja sportliku eluviisi ümber. Loodi ka analoogiline naisteselts.

Vahtre, Sulev (toim.) et al Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu, 2005
Aarelaid, Aili (toim.) Kodanikualgatus ja seltsid Eesti muutuval kultuurimaastikul. Tallinn, 1996
Konverentsi „Seltsiliikumine Eestis: eilsest tänaseni" ettekannete teesid. Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Rahvakultuuri Arenduskeskus. Tallinn, 1993

Foto:http://www.e-kunstisalong.ee/?e=teosed&a=340&num=2288

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kool
  • mõis
  • näitus
  • NB
  • park
  • puu
  • ring
  • teater
  • ülikool
  • vaade