Seltsiliikumise taastamine

kaardile

1987

Taasiseseisvumise perioodil hakkas taastuma ka seltsiliikumine, mis väljendus eriti selgelt Eesti Muinsuskaitse Selti aktiivsuses ja populaarsuses. Tekkisid ka arvukad kohalikud ühendused.

1987. aastal algas üliõpilasorganisatsioonide taastamine, mis kulmineerus järgmisel aastal. Sidet hakati otsima Teise maailmasõja eelsete liikumistega. Seltside tugevnemine kujunes üheks oluliseks osaks taasiseseisvumise perioodi sotsiaalses aktiviseerumises.

Viimane tendents ilmnes eriti selgesti 1987. aastal asutatud Eesti Muinsuskaitse Seltsi liikmete arvu plahvatuslikus kasvus, kuhu kuulus lausa 10 000 inimest. Rahvarinde poolt kutsuti aga ka taas ellu vähemusrahvuste ühendused nende kultuuriliste ja etniliste huvide kaitseks.

Sellel perioodil lagunesid nõukogudeaegsed spordiorganisatsioonid, parteikomiteede juurde loodud täienduskoolituse süsteem, rahvaülikoolide võrk, pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid jms. Paljudel juhtudel tekkisid endiste struktuuride baasil uued kohalikud ühendused, näiteks spordi- ja terviseklubid. Oma tegevuse taastasid ka religioossed organisatsioonid nagu Eesti Piibliselts ja Noorte Meeste Kristlik Ühing.

Vahtre, Sulev (toim.) et al Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu, 2005
Aarelaid, Aili (toim.) Kodanikualgatus ja seltsid Eesti muutuval kultuurimaastikul. Tallinn, 1996
Konverentsi „Seltsiliikumine Eestis: eilsest tänaseni" ettekannete teesid. Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Rahvakultuuri Arenduskeskus. Tallinn, 1993


 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kool
  • mõis
  • näitus
  • NB
  • park
  • puu
  • ring
  • teater
  • ülikool
  • vaade