Asutav Kogu võtab vastu ajutise põhiseaduse

kaardile

04. juuni 1919

Kuna põhiseaduse väljatöötamine oli pikaajaline protsess ning Eesti valitsemiskorraldust ei saanud jätta seniks lahtiseks, siis võttis Asutav Kogu 4. juunil vastu ajutise põhiseaduse, „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord", mis pidi kehtima kuni alalise põhiseaduse jõustumiseni. Selles deklareeriti, et Eesti on sõltumatu demokraatlik vabariik, määrati kindlaks riigipiirid (mille täpsem kindlaksmääramine pidi toimuma kokkulepetes teiste riikidega), kuulutati eesti keel riigikeeleks, loetleti tähtsamaid kodanikuõigusi ja käsitleti põhjalikumalt valitsemiskorda.

Viimase aspekti osas astuti ootamatu samm, loobudes seni juurdunud parlamentarismi printsiipidest ja lähenedes nn Šveitsi süsteemile. See tähendas, et kui seni oli lähtutud võimude lahususe põhimõttest, siis nüüd suurendati järsult parlamendi rolli, mis pidi seadusandlike funktsioonide kõrval teostama „ülemvalvet Vabariigi Valitsuse tegevuse üle ning andma valitsusele juhtnööre ja ülesandeid".

Seega muudeti valitsus parlamendile otseselt alluvaks ametkonnaks ning selle asemel, et viia ellu omaenese tegevusprogrammi, pidid ministrid hoolitsema Asutava Kogu korralduste täitmise eest. Šveitsi süsteem eeldaski poliitiliste valitsuste asendamist ametnike ministeeriumiga, kuhu kuuluksid vastavate elualade spetsialistid, kes on tähtajaliselt ametisse kinnitatud. Nähtavasti tulenes selline pööre soovist tähtsustada rahvasaadikutest koosneva Asutava Kogu seisundit võrreldes sõjast tulenevalt suhteliselt laialdasi võimupiire omava Ajutise Valitsusega.

Tegelikkuses ajutine põhiseadus siiski toimima ei hakanud ning Eesti jäi endiselt parlamentaarseks riigiks. Asutav Kogu loobus nii valitsuse tegevuse otsesest juhtimisest kui ka tähtajalistest apoliitilistest valitsustest ning rakendas jätkuvalt nii võimude lahususe kui poliitilise usalduse põhimõtteid. Tegelikkuses laiendati tulenevalt reaalsest olukorrast - eelkõige Vabadussõja jätkumisest - valitsuse võimkonda veelgi. Osalt oli see tingitud ka Asutava Kogu ülekoormatusest: maaseadusese ja põhiseaduse koostamise kõrval ei jätkunud parlamendil aega jooksvate asjade otsustamiseks.

Vahtre, Sulev (toim.) et al. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu, 2005
Ant, Jüri. Eesti 1920. Iseseisvuse esimene rahuaasta. Tallinn, 1990

Foto: http://www.estonica.org/media/files/images/36/364331302308-asutava-kogu-avapaev_23-04-_jpg_800x800_q100.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool
  • ring
  • teater
  • vaade