Põhiseaduse komisjoni töö

kaardile

19. oktoober 1919

Algselt sooviti eelkõige vasakpoolsete mõjul kehtestada nn Šveitsi süsteemi sarnast põhiseadust, mis annaks parlamendile suure võimutäiuse ja kus valitsus koosnes apoliilistest erialaspetsialistidest. See lükati aga tagasi.

4. juunil, mil ajutine põhiseadus vastu võeti, moodustati ka 15-liikmeline põhiseaduse komisjon. Iga erakond esitas sellele enda põhiseaduse visiooni ja arutati, millist maailmas kasutusel olevat süsteemi peaks Eestis rakendama. Kuna komisjon tegeles algselt ainult erakondade seisukohtade ärakuulamise ning põhimõtteliste küsimuste arutamisega, siis jõuti konkreetse eelnõu menetlemiseni alles oktoobris. Kuna mitmed parteid eelistasid ajutise põhiseadusega omaks võetud Šveitsi süsteemi, siis lükati algselt suuresti kõrvale nii parlamentarism, võimude lahususe ja valitsuse vastutamisega parlamendi ees, kui ka USA-pärane dualism. Hakati otsima neid elemente, mida kokku sulatada, et luua süsteemi, mis oleks Eestile iseloomulik. Kaalukeel kaldus tavapäraselt esindusdemokraatialt osalusdemokraatia poole.

Eelkõige sotsiaaldemokraadid üritasid propageerida Šveitsi süsteemi edasiarendamist, mis tähendanuks, et puudunuks riigipea ning parlament oleks varustatud suure võimutäiusega ja domineerinud valitsuse üle, mis oleks tähtajaline ja koosneks mitte poliitikutest vaid oma ala spetsialistidest. Viimane poleks saanud teostada oma poliitikat, vaid täitnud parlamendi korraldusi. Eriline roll taheti anda rahvale, kes pidi otseselt teostama oma võimu läbi rahvahääletuste. Võitlus küsimuse ümber venis isegi nii pikaks, et maaliitlased hakkasid Tööerakonda ja sotsiaaldemokraate süüdistama sihilikus venitamises, et Asutava Kogu tööd mitte lõpetada ja seega pikemaks perioodiks võimule jääda.

Teine omapärane ettepanek lähtus Maaliidu esindajalt Jüri Uluotsalt (fotol), kes pakkus välja võimude täieliku lahususe printsiibi. Rahvas oleks otsehääletusel valinud parlamendi, misjärel oleks omavalitsused pidama valima senati, mis täidaks valitsuse funktsioone. Sellele esimehele nähti ette ka riigipea rolli. Kohtunikud oleks samuti pidanud olema valitavad otseselt rahva poolt, nii et nad poleks sõltuvad valitsusest või parlamendist. Uluotsa ettepanek hääletati aga kiiresti maha. Samas oldi kiiresti valmis tunnistama, et Jüri Uluots ise on parim riigiõiguse tundja, nii et talle tehti ülesandeks välja töötada põhiseaduse esialgne eelnõu, mis pidi aga peamiselt lähtuma vasakpoolsete ettepanekutest.

Oktoorbis 1919. aastal jõuti esialgse eelnõu arutamiseni. See lähtus Šveitsi süsteemist, aga põhiseaduse komisjoni enda meeleolu oli selleks ajaks kardinaalselt muutunud: tõrjuti tagasi USA-le omane dualism, aga leiti, et Šveitsi süsteem ei sobi samuti Eestile. Nii kaldusid meeleolud üha parlamentarismi poole.

1919. aasta suvel oli vastu võetud kaks toonases maailmas kõige modernsemat põhiseadust Soomes ja Saksamaal, millest lähtusid hiljem paljud teisedki riigid, sealjuures ka Eesti. Uluots sai ülesande esialgne eelnõu ümber töötada nii, et see vastaks parlamentarismi printsiipidele.

Vahtre, Sulev (toim.) et al. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu, 2005
Eesti ja maalim. XX sajandi kroonika. I osa. Eesti Entsüklopeediakirjastus AS. Tallinn, 2002
Ant, Jüri. Eesti 1920. Iseseisvuse esimene rahuaasta. Tallinn, 1990

Foto: http://www.president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4149-jueri-uluots/layout-headofstate.html


 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool
  • ring
  • teater
  • vaade