Elu Liivi sõja aegses Narvas

kaardile

1561

Tules kannatada saanud linn ehitati Vene võimuperioodil taas üles:

Linnajäänud kodanikele pakuti venelaste poolt lausa mõningast ainelist toetust. Kohe pärast Narva vallutamist hakati Narvas rajama õigeusukirikuid: linnuse alale kerkis kiiresti puidust Kristuse Ülestõusmise kirik, linna territooriumile Jumalaema katedraal. Kuna Narva oli ka vene kaupmeestele avatud, püstitakse sinna nende jaoks kirik, mis traditsiooniliselt pühendatakse Nikolaile. Ordu materjalides on mainitud, et kokku ehitati Narva lausa viis vene kirikut. Sõjavägedega liikusid kaasa õigeusuvaimulikud, peamiselt Novgorodist ja Pihkvast, kes pühakodasid õnnistama hakkasid. Lagunenud linnamüürid- ja väravad parandati ning üle jõe ehitati ka uus sild.

Üldiselt jätkus igapäevaelu linnas tavapäraselt, alustati tulekahjus hävinud hoonete ülesehitamist. Narvasse kolis ka mõningaid talupoegi, kes lootsid linnas leida linnas ohutumat ning tulusamat elu kui maapiirkondades, kus püsis pidev rüüstamise oht erinevate sõdivate jõudude poolt.

Tender, Erik et al. Eesti ajalugu III. Rootsi ja Poola aeg. Tartu, 1940


 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kivid
  • nool
  • ring
  • sild
  • tulease
  • tuletorn
  • vaade