Prantslaste kaubavahetus Narvaga

kaardile

1567

Ka prantslased huvitusid privileegidest, mida suurvürst nende kaupmeestele Narvas pakkus. Esimesed andmed prantslastest Narvas pärinevad 1561. aastast. Samuti üritati moodustada kompaniisid ning kõigil kaupmeestel, kes nendesse ei kuulunud, keelati Narvasse sõitmine ära. Siiski ei andnud ka need piirangud väga suuri tulemusi ning kaubandusega tegelesid Liivimaal ka need, kes Dieppe'i kaupmehe Jacques'i loodud ettevõttega ei liitunud. Peamiselt viisid prantslased vene aladele veini ja soola ning importisid sealt samu tooraineid mida teisedki lääneeurooplased.

Narvat külastas igal aastal usutavasti 20-30 prantsuse laeva ning seal kauplemine pakkus prantslastele, nagu ka teistele lääneeurooplastele suuri kasumiteenimise võimalusi. Kui 1568. aastal ei julgenud prantsuse kaupmehed Taani väinadest kaugemale sõita, kartes Poola piraate, kaotasid nad enda hinnangul umbes 100 000 ècu väärtuses sissetulekut (võrdlusmomendiks: 100 000 ècud omasid sel ajal umbes sama ostujõudu kui 1,5 miljonit eurot 2006. aastal).

Köhler, Meike. Die Narvafahrt: mittel- und westeuropäischer Russlandhandel 1558-1581. Hamburg, 2000
Attman, Artur. The Russian and Polish Markets: in international trade 1500-1650. Göteborg 1973

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kivid
  • nool
  • ring
  • sild
  • tulease
  • tuletorn
  • vaade