Setumaa 16.-17. sajandi sõdade perioodil

kaardile

1581

Pihkva liideti 1510. aastal Moskva suurvürstiriigiga, mille võimu alla läksid seega ka Setumaa alad. Liivi sõja puhkedes siirdusid mitmed venelaste sõjaretked Liivimaale läbi Setumaa, piirkond ise aga esimestel sõja-aastatel kannatada ei saanud. Võimalik aga, et setud olid seotud vaenutegevuse õigustuseks toodud põhjustega: nimelt võisid mesipuud, mis asusid Pihkva ja Vastseliina vahelisel metsaalal olla nn Tartu maksu aluseks.

Kui puhkes Vene-Poola konflikt, vallutasid viimase väed 1569. aastal Irboska, mida nad aga kaua kaitsta ei suutnud. 1581. aastal asus Poola armee piirama Pihkvat ning üritas ka vallutada võimsaks kindluseks ehitatud Petseri kloostrit - viimast pommitati lõpuks seitsme kahuriga, mis kahe päeva jooksul suutsid müüri avavuse murda, kuid sellele vaatamata oli tormijooks ebaedukas. Samal ajal rüüstasid Poola väed aga setude külasid. Pärast Jam Zapolje vaherahu sõlmimist 1582. aastal, jäid Pihkva ning Setumaa jätkuvalt Vene võimu alla.

1610. aastatel üritas Pihkvat allutada Gustav II Adolf, kellel see aga ebaõnnestus. Üldiselt 17. sajandi alguse võimuvõitlused Läänemere ääres Setumaad otseselt ei mõjutanud, küll aga tegi seda 1656.-60. aastal toimunud Vene-Rootsi sõda, mille ajal kujunes Setumaa baasiks vägedele, kes Tartu piirkonnast rünnakuid ette võtsid - kohalikud pidid täitma küüdikohust ning taluma sõjavägede liikumisest põhjustatud ebamugavusi. Kui 1661. aastal sõlmiti rahu ning venelased loobusid enda lühikeseks ajaks vallutatud aladest Liivimaal, jäi Setumaa loomulikult jätkuvalt Vene võimu alla. Ligi saja-aastase sõdade perioodi lõpuks oli maa rängasti kannatada saanud, eriti selle kesk- ja lõunaosa, milles arvukalt külasid oli täiesti hävitatud. Puutumata polnud aga jäänud ka Põhja-Setumaa, eriti Mikitamäe ümbrus - ühele mõisnikule kuulus seal näiteks 19 täiesti tühja küla. Siiski oli vähemasti Petseri säilitanud teatava positsiooni kauplemiskohana.

Setumaa ida- ja lõunapoolsetes osades mõjutas elanikke suuresti venelaste kultuur, mis mõjutas ka setude elulaadi, uskumusi ning kombeid, aga mille mõju jäi keelebarjääri tõttu siiski piiratuks, võimaldades Setumaa ainulaadse kultuuri säilimise. Lääne- ja põhjapoolsematel aladel oli aga rohkem kokkupuuteid eestlastega ning vene mõju oli selgesti väiksem - siiski erineti kultuuriliselt ka loodepoolsematest läänemeresoomlastest ning poliitiline piir takistas Setumaa eestistumist ja konserveeris samuti omapärast kultuuripilti. Sidemeid eestlastega tugevdasid peamiselt ümberasujad piiri tagant, kellest Setumaal said kiiresti õigeusklikud ning kes võtsid omaks kohalikud tavad. Tähtsamateks sündmusteks külades olid ikka pulmad, usupühad ja kirmased, mille puhul esines tihti paganlikke kombeid. Kui pärast Altmargi rahu läks Lõuna-Eesti Rootsi võimu alla ning toimus protestantismi levik, suurendas see erinevusi setude ning eestlaste vahel.

Selart, Anti. Vastseliina mesilased Setumaal. Setumaa kogumik 3. Tallinn, 2005
Reissaar, Leo. Setumaa läbi sajandite: Petserimaa. Tallinn 1996
Tähepõld, Kadri, et al. Setomaa ida ja lääne vahel. Tallinn, 2008

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • matkamine
  • relikt
  • ring
  • sild
  • tulease
  • vaade