Setumaa 19. sajandil

kaardile

1850

1823. aastal ühendati ajutiselt ka Pihkva kubermang Liivimaaga, aga see eraldati taas 1830. aastal.

1861. aastal kaotas keiser Aleksander II (pildil) kogu Vene impeeriumis pärisorjuse ning see kehtis ka Setumaa kohta - mõisnike maavaldused siiski muidugi säilisid. Samal ajal moodustati vallavolikogud, mille valisid valla täiskogud, kuhu kuulusid kohaliku kogukonna liikmed. 1865. aastal hakati ka postijaamu rajama ning postivedu korraldama. Ametliku valdade ja külakogukondade jaotuse asemel kasutasid setud oma igapäevases elus ja kõnes teistsugust süsteemi, millega nad jaotasid enda maa kaheteistkümneks „nulgaks" (nurgaks).

Setumaal, nagu kogu Pihkva piirkonnas, oli majanduses oluline osa linakasvatusel- ja töötlusel. Linu müüdi nii suurte partiidena, mis viidi reeglina Pihkvasse, kui ka väiksemate kogustena laatadel ja turul. Setudele andis see head sissetulekut muidu üldiselt kehvadel maadel, mis silmapaistvat viljasaaki reeglina ei kandnud. Agraarmajandus oli veel 19. sajandi lõpul sealsetes piirkondades suhteliselt madalal tehnoloogilisel tasemel ning kasutusele ei võetud põllumajanduslikke uuendusi, mis eestlaste aladel üha tuntumaks said. Järveäärsetes külades oli suurem rõhk kalandusel. Lisaks linakaubandusele tegelesid setud ka savinõude valmistamisega, mida müüdi ka Võru- ja Tartumaal. Vastukaubana sooviti tavaliselt jahu, vilja või muud söögikraami, sest kohalik põllumajandus ei suutnud tihti kogu elanikkonda edukalt toita. Viimane suurem näljahäda Setumaal, mis puudutas ka tänapäeva Eesti piirkondi, oli 1867-68. aastal.

19. sajandi keskpaigas tehti Setumaal ka tõsisemaid katseid asutada koole: Irboskas töötas näiteks alates 1837. aastast vene kolmeklassiline algkool ühe õpetajaga. Petseris rajati 1866. aastal rahvakool. 19. sajandi lõpul rajati Setumaal mitmeid rahvakoole, millest jäid aga setude lapsed suuresti eemale ning ka kiriku hariduslik mõju piirdus peamiselt väliste usukommete tutvustamisega, sest vene keel oli rahvale täiesti võõras. Kirjaoskus oli madal ning sajandi lõpul leidsid tsaarivõimud, et vaid elatunud setu mehed saavad vene keelest hädavaevu aru, teised, eriti naised, ei mõista seda aga üldse. Kohalikest preestritest oskas 1885. aastal aga ainult üks setu keelt. Sellele vaatamata täideti kirikukombeid suure hardusega ja Setumaa elanikud olid väga usklikud, hoides elus enda ainulaadset mõneti sünkretistlikku religiooni.

Paganausku jäid meenutama ohvrikivid ja raviva toimega allikad ning viljakusjumala Peko kuju, mida hoiti peidus ning mille kultusega olid seotud mitmed rituaalid. Peko kuulus kogu külale ning viidi igal aastal uude tallu. Võõraste eest hoiti teda salajas, aga igal sügisel pärast lõikust, kevadel nelipühade ajal ning jaanipäeval peeti tema auks erilisi pidustusi. Neist tähtsaim oli sügispidu, mis toimus alati täiskuuööl - siis valiti ka Peko uus peremees, kelle tallu puuslik viidi. Sellega kaasnesid meeste rituaalid, mille käigus söödi ja, paluti õnne ja kaitset enda viljale, talule ning karjale ja rüseleti. Peko kuulumine vanasse kristluse-eelsesse usundisse on selge: sisuliselt sama nime all - Pellon Pekko - esines ta ka karjala jumalate hulgas, sama nime all tundsid teda vadjalased ning paralleele tema kultusele leidub ka mordva, udmurdi ja mari usundis. Omapärased ja huvitavad olid setude matuserituaalid, milles mängisid olulist rolli laudsipedäjäd - vanad männid, mille juures peatusid surnuvoorid teel kodust kirikusse ning mille juures löödi puruks kauss surnu pesemise veega.

Reissaar, Leo. Setumaa läbi sajandite: Petserimaa. Tallinn 1996
Tähepõld, Kadri, et al. Setomaa ida ja lääne vahel. Tallinn, 2008

Foto:http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Zar_Alexander_II.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • matkamine
  • relikt
  • ring
  • sild
  • tulease
  • vaade