Setumaa Nõukogude perioodil

kaardile

1965

Pärast Teist maailmasõda lahutati Setumaa kaheks osaks, mida poolitas Eesti-Vene piir

1940. aastal annekteeris Nõukogude Liit Eesti Vabariigi ja koos sellega ka Setumaa, mida samuti tabasid repressioonid: 1941. aasta juunis küüditati 475 petserimaalast Siberisse ning sõjale eelnenud okupatsiooniperioodi jooksul hukati hinnanguliselt 17 inimest.

Samuti kannatas maakond hävituspataljonide rüüstamise all Punaarmee taandumise ajal. Ka sakslaste vägivald tabas Petserimaad, kus arreteeriti 584 ning tapeti 116 inimest. 1942. aastal tekkis seal põrandaalune antifašistlik rühmitus, mis koosnes küll peamiselt venelastest mitte setudest.

Saksa okupatsioonivõimud vangistasid ja trahvisid rohkem kui 500 Setumaa talupoega, kelle vara sõja tarbeks konfiskeeriti. 1944. aasta augustiks oli Setumaal taastatud Nõukogude võim. See lõhkus aga piirkonna ühtsuse, eraldades umbes 75% Petseri maakonnast Eesti NSV-st ning ühendades selle Vene NFSV-ga. Setumaa eestipoolsed alad said Võrumaa osaks, Pihkva oblasti koosseisus moodustati uus Petseri rajoon.

Nõukogude ajal suruti suuresti maha setude etnilist identiteeti ja katkesid vanad kultuuritraditsioonid. Alates 1960. aastate lõpust hääbusid aeglaselt vanad pulmakombed, rahvalaul tavaelu osana, rahvarõivaste kandmine, mõningad pühadega seotud kombed ning kirmased. Säilisid küll mõned kiriklike traditsioonide seotud tavad nagu matusekombed ja piirkondlikud pühad. Soikus ka traditsiooniline setu käsitöö, sealhulgas levinud savinõude valmistamine. 1960. aastatel toimus suurfarmide ja korterelamute ehitamine, põllumajandus oli juba 1940. aastate lõpuks kollektiviseeritud.

Setu keel asendus samuti üha enam eesti keelega ning Nõukogude perioodil leidus ka koole, kus selle kõnelemine oli isegi vahetundidel karistatav. Uus haridussüsteem suhtus negatiivselt ka vanadesse usutavadesse ning religiooni kui sellisesse. Vanade väärtuste kadumine tõi kaasa noorte lahkumise ääremaalt suurematesse linnadesse, võimalusel eelistati kolida Eesti NSV aladele, kus kultuur ja eluolu olid tuttavlikumad. Pärast Setumaa tükeldamist hääbus suuresti sealne laulutraditsioon, aga 1960. aastatel hakati mitmel pool organiseerima setu koore. 1980. aastail hakkas setu kultuur mõneti taas elavnema: otsiti välja rahvariided ning üritati taaselustada leelotamise traditsiooni, 1977. aastal toimus esimene setu leelopäev, mis peeti Värskas. 1975. aastal alustas viimases linnas tööd ka Setu Muuseum, 1987. aastal loodi ka Seto Selts.

Reissaar, Leo. Setumaa läbi sajandite: Petserimaa. Tallinn 1996
Tähepõld, Kadri, et al. Setomaa ida ja lääne vahel. Tallinn, 2008

Foto: http://www.setu.info/setumaa.gif

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • matkamine
  • relikt
  • ring
  • sild
  • tulease
  • vaade