Võitlus salapiirituseäriga

kaardile

1923

1923. aastal tuli piirivalvel tegemist teha juba kogenud ja üsna olulisel määral ka organiseerunud salapiiritusevedajatega, kes eelnenud paari aasta jooksul olid materiaalselt juba arvestatavale järjele jõudnud ning kelle käsutuses polnud enam mitte ainult aeru- ja purjepaadid, vaid ka võimsate mootoritega ja suure kandejõuga kiired mootorpaadid, mõnel seltskonnal aga juba ka oma piirituselaevad. Salakaubavedajad olid sageli ka relvastatud ning nad ei peljanud piirivalvuritega tulevahetusse sattumist.

Tihti hakati piiritusevedajaid kinni pidama juba rannalähedastel teedel, eriti Tallinnast Kundani ulatuval alal. Dokumentides räägitakse ka ranna-lähedastele väikesaartele (nt Koipsile), rannaliiva või rannalähedasse metsa peidetud piiritusekanistritest, mille omanike tavaliselt ei õnnestunudki tuvastada. Piirivalve hakkas enamasti kinnipeetutelt, aga ka kohalikelt elanikelt saadud andmete põhjal rannakülades kahlusaluseid majapidamisi ja kauplusi, linnades restorane ja võõrastemajasid läbi otsima. Väiksemate piiritusekoguste edasitoimetamiseks hakkasid salakaubavedajad kasutusele võtma riiete alla kinnitatavaid ja kehakujuga sobivaid plekkplaskusid, mida kandsid enamasti naised, kellelt on leitud ka spetsiaalseid „rinna plekknõusid".

Võideldi ka salapiirituse sisseveo vastu Eestisse, kusjuures domineeris sellise märjukesele puhul peaaegu reeglina siin toodetud, aga aktsiisi- ja tollivabaks väljaveoks ostetud piiritus. Selle konfiskeeritud pudelid kandsid sageli veel kohalike tootjate märgistusi. 1923. aasta suurim konfiskeeritud piiritusekogus oli üle 100 000 liitri - siiski on tegu silmapaistva erandiga ning reeglina smuugeldati vägijooki palju väiksemal hulgal. Soomes saadi 1923. aastal kätte veidi üle 500 000 liitri salapiiritust, mille puhul eeldati, et tegu on umbes 10% saabuva märjukese koguhulgast.

1923. aastal koondus salapiirituseäri Eesti põhjarannikule, aga seda liikus ka Lääne-Eestis ja saartel, eriti Hiiumaal, aga palju väiksemates kogustes. Antud aastal tabati aga eelnevaga võrreldes kaks korda rohkem salapiiritust, mis annab märku kahest usutavasti korraga toimunud tendentsist: smuugeldamise hoogsast kasvust ning 1923. aasta maist alates tööle asunud professionaalsete piirikaitsjate efektiivsest tööst. Sel aastal asusid tegevusse aga ka esimesed emalaevad, mille ankrupaigad olid esialgu Hiiumaa lähivetes Kõpu ja Ristna juures.


Pullat, Raimo; Pullat, Risto. Viinameri: salapiiritusevedu Läänemerel kahe sõja vahel. Tallinn, 2010
Pullat, Raimo. Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919-1939. Tallinn, 1993

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kool
  • kõrts
  • maja
  • matkamine
  • nool
  • ring
  • sadam
  • vaade