Piirituseäri 1920. aastate lõpul

kaardile

1928

Eesti piirivalve poolt tabatavast kontrabandist moodustas piiritus aastal 1923-34 lausa 77% - 4057 korrast, mil salakaup leiti, oli 3137 korral tegu piiritusega. 1928. aastal võeti Soomes salapiirituse vedamise pärast ära 343 mootorpaati, 18 purjekat, 125 sõudepaati ja 247 autot. Nii 1929. kui 1930. aastal konfiskeeriti üle miljoni liitri piiritust - kui arvestada ametlikke oletusi, et tabati umbes 10% koguhulgast, siis veeti seda Soome järelikult ca 10 miljonit liitrit aastas! Seadusevastaselt liikus seal märjukest muidugi ka riigisiseselt: 1928. aastal vähendati näiteks oluliselt arstide retseptide kirjutamise õigust, mille alusel piiritust väljastati. Üks arst oli retsepti andnud näiteks 6 tonnile ning üks loomaarst 8 tonnile piiritusele. Soome ja ka Eestisse hakati sel ajal smuugeldama üha enam välismaal toodetud piiritust. Saksa toodangu Eesti omast eristamine oli lihtne: esimese kangus oli 95, teise 96,5 kraadi.

Vaen salakaubavedajate ja piirivalve vahel viis tihti lööminguteni. 1920. aastate lõpul Hara koolimajas toimunud peoõhtul tekkis konflikt kalurite ja piirivalve vahel - viimase ametnik lasi enesekaitseks maha ühe piiritusevedajate sõbra. Üldiselt oli teada, et Tallinna-lähedastes randades, nagu näiteks Pirital, Tammneemes, Viimsis ja mujal, toodi osa välismaale saadetavast piiritusest Eestisse tagasi. 1928. aastal tabati Randveres kaks naist, kes vedasid keelatud märjukest omapärases piimanõus, millest vaid tuum sisaldas piima, ülejäänu oli täidetud umbes 10 liitri piiritusega. Mootorpaatide arv tõusis ajavahemikul 1922-32 ligi kümnekordseks, samas kui kalanduse osakaal randades ei kasvanud - pole eriti kahtlust, milleks uusi aluseid kasutati.

Ka Soomes leidis aset huvitavaid seikluslikke episoode: 1928. aastal märkas toll seal näiteks piirituselaeva ja üht mootorpaati, millesse kaks valvurit hüppasid. Üks neist löödi järgnenud kakluses oimetuks, teine võeti kinni ning lasti Valko sadamas vabaks. Probleemiks osutus salapiiritusevedu Soome lahe idaosas, kus kasutati erakordselt merekindlaid 20-40 hobujõuliste mootoritega paate, mis liikusid tavaliselt nelja kuni kuuekesi. Vaid paaril neist oli 2000-4000 liitrit piiritust lastiks, ülejäänute ülesandeks oli luure ja julgestus. Salakaubavedu toimus ka talviti: näiteks on teada, et 1926. aastal laaditi regedele Narva lähedal 100 000 liitrit piiritust, et seda Suursaarele ja Lavansaarele viia.

 

Pullat, Raimo; Pullat, Risto. Viinameri: salapiiritusevedu Läänemerel kahe sõja vahel. Tallinn, 2010
Pullat, Raimo. Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919-1939. Tallinn, 1993

 

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kool
  • kõrts
  • maja
  • matkamine
  • nool
  • ring
  • sadam
  • vaade