Piiritusekuningad

kaardile

1929

Arvestades salapiirituseäri edukust ja kasvu ning sellega kaasnevaid teenimisvõimalusi, pole ime, et mitmed asjassepühendunud võisid saavutada lisaks silmapaistvale jõukusele ka ühiskonnas mõjuvõimsaid kuritegevusmagnaatide positsioone. Arhiivimaterjalides ja mälestuste räägitakse eelkõige piiritusekuningas Eduard Krönströmist, kes oli pärit Kalda talust Kolga-Aablast. Alustanud väikese paadiga, oli ta mõne aasta pärast laevade ja majade omanik. Kokkuhoidliku ja hea mäluga mehena loobus ta varakult salakaubaketis vahelüliks olemisest ning hakkas ise tulivett üles ostma. Tallinnast rongiga oma esimest piirituse ostmiseks ette võetud Danzigi-reisi alustades, olevat ta teadnud ainult kaht saksakeelset sõna - zwei Mark - mis oli tol ajal ühe piirituseliitri hulgihind.

Krönström tegi tihedat koostööd „keiser" Nymanniga Soomest ning teda finantseerisid ka soomlased. Ta olevat kohalike Leesi kalurite suhtes lahtise käega, näiteks aidates neid püüniste muretsemisel. Teadaolevalt kuulus talle vähemalt neli piirituselaeva, mida käsutas kapten Remmelgas ning tema „trust", mis resideeris Danzigis. 1920. aastatel toimus Soome lahes heitlus Eesti ja Saksa salakaubavedajate vahel, mis lõppes viimaste väljatõrjumisega - selles oli keskne osa just Krönströmil, kes tundis hästi kohalikke olusid. Talle kuulusid lisaks eelmainitud laevadele veel mitmed kiirpaadid ning tema piirituse „omahind" oli odavam. 1932. aastal sai Krönström Viljandi lähedal autoõnnetuses surma.

1930. aastate keskel olevat mitmed piirituse emalaevade peremehed ning nende „kompaniid" ühinenud samuti „trustiks", mille juhiks oli teine piiritusekuningas Arnold Eerik - energiline ja haritud mees, kellel oli kontakte nii Eestis kui välismaal isegi kõrgete riigiametnike seas. Moodustatud „trustil" oli 30-40 osanikku Tallinnast Narvani ning 11 laeva. Selle kontor asus Viinistul, kus töötasid ka raamatupidajad ja sidemees, kes dešifreeris radiogramme. Eeriku sidemete tõttu, mis ulatusid kuni Eesti Vabariigi juhtideni välja, müüs riik „trustile" piiritust, olles teadlik, et see läheb salakaubana Soome ja Rootsi ning tuleb sealt osaliselt ka Eestisse tagasi. Need tehingud olid loomulikult ülimalt salajased ning eriti varjati kokkuleppeid Soome võimude eest.

Eeriku ning Krönströmi huvid ka põrkusid ning konflikt sai 1920. aastate keskel väljenduse isegi „piiritusesõjas", kus uputati vastastikku laevu ning söödeti teise aluseid piirivalvele ette. Võitlus Eesti salapiiritusevedajate vahel Soome lahel ülemvõimu saavutamiseks muutus eriti teravaks 1930. aastate alguses. Sealjuures olid erinevate osapooltel alati valitsusringkondades eestkostjaid, kes olid huvitatud ülimalt tulusast piirituseäris osa saamisest. Eerik suutis näiteks mitmel korral Krönströmi kõrvale tõrjuda enda toetaja, mitu korda siseminister olnud Jaan Hünersoni abil.


Pullat, Raimo; Pullat, Risto. Viinameri: salapiiritusevedu Läänemerel kahe sõja vahel. Tallinn, 2010
Pullat, Raimo. Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919-1939. Tallinn, 1993


 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kool
  • kõrts
  • maja
  • matkamine
  • nool
  • ring
  • sadam
  • vaade