Misjonitöö rahva seas

kaardile

1584

Jesuiidid olid kohe enda misjonitöö alguses silmitsi mitmete raskustega. Sakslased, kes tunnistasid end luterlasteks, hoidusid igasugustest kokkupuudetest uute preestritega. Eestlastega seas polnud ühest küljest veel protestantism jõudsasti levida jõudnud ning nende tavades oli säilinud katoliku kombetalitusi, aga samas ei suutnud jesuiidid vähese keeleoskuse ja professionaalsete tõlkide puudumise tõttu nendega korralikult suhelda.

Pigem tegid preestritele muret eestlaste seas säilinud paganlikud kombetalitused: ohvripaikadesse püstitasid jesuiidid suured puuristid, peletades sel teel eemale kuradeid ja mitmesuguseid koletisi, kellele eestlased olid varem loomi ja verd ohverdanud. Abi anti ka Kirumpää linnuse rahvale, keda käis kimbutamas „moskoviidi moodi riides kurat". (pildil linnusest säilinud osa)

Peamiselt hakkasid jesuiidid enda misjonitöös keskenduma eestlastest talurahvale. Teatati, et viimaseid tuleb katoliiklike preestrite juurde lausa jookstes, kuigi luterlikud pastorid üritavad neid peatada. Peamiselt toodi ristida enda lapsi, kuna see rituaal oli pika Liivi sõja ajal tihti korralikult täitmata jäänud. Üheainsa päevaga olevat üks jesuiit ristinud 160 last. Kohalikele üritati ka usutõdesid selgeks teha: eesti keeles lasti kirja panna manitsused, Ave Maria, usutunnistus ning kümme käsku, mida siis lausekaupa ette loeti, mispeale pidi kogudus neid kordama. Misjonitöö oli aga aktiivne ka vene kaupmeeste seas ning seda planeeriti ette võtta ka Tallinnas, Narvas ja teistel Rootsi võimualadel.

Kaks jesuiiti rändasid pidevalt Tartust 20 miili raadiuses ringi ning jagasid maaelanikkonnale hingeõnnistust. Misjonireisid ulatusid Viljandini ning külastada taheti ka Pärnut, sooviti minna ka Pihkva ja Petserini. Talupojad hakkasid maal taas üles ehitama sõjas purustatud kirikuid ning eestlased hakkasid innukalt ka pihil käima. Samuti pandi abiellujaid paari katoliku kombe kohaselt, mida talurahva seas juurutada üritati. 1584. aastal oli Tartus juba viis preestrit ja viis ilmikvenda, kellest silmapaistvaim oli intelligentne ning karismaatiline hollandlasest jesuiit Thomas Busaeus, kes enda teoloogiliste teadmiste ja väitlusvõime poolest mitmest luteri pastorist üle oli ning 1580. aastate lõpul ka soravalt eesti keelt kõnelda suutis (lisaks näiteks saksa, kreeka, heebrea ja ladina keelele).

Misjonitööga oli lahutamatult seotud hariduse edendamine ja juba 1583. aasta aprillis alustas Tartus tööd jesuiitide gümnaasium, millele Eesti varasemast ajaloost võrdset pole. Esialgu on teada 30 õpilast, kes polnud ainult katoliiklased vaid ka luterliku taustaga. 1585. aastaks oli see arv tõusnud 80-ni. Tolleaegse innovatsioonina viisid jesuiidid enda gümnaasiumis sisse koolivaheaja. Selle õppeasutuse jätkuna on nähtud hilisemat rootsiaegset protestantlikku gümnaasiumit ning Gustav Adolfi ajal asutatud Tartu Ülikooli. Tartus kulges rahulikult ka üleminek gregooriuse kalendrile, mis Riias põhjustas lausa rahutusi. 1584. aasta 29. detsembrist sai Poola võimu all olevatel tänapäeva Eesti aladel lihtsalt äkitselt 1585. aasta 8. jaanuar, kuigi luterlased nii linnas kui maal järgisid pühasid tihti vana kalendri järgi.

Helk, Vello. Jesuiidid Tartus. Tartu, 2003
Laur, Mati. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn, 1999

Foto: http://et.wikipedia.org/wiki/Kirump%C3%A4%C3%A4_piiskopilinnus

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kivid
  • kool
  • nool
  • tulease