Jesuiitide seminari rajamine Tartusse

kaardile

1585

Misjonitegevuse algusest peale vajasid jesuiidid tõlke, kes olid vahelüliks nende ja kohaliku rahva vahel ning saatjateks misjonireisidel. Kui jesuiidid suunasid järjest enam enda tegevust eestlastele ja venelastele, kasvas vajadus tõlkide järele, kes olid mõneti ka jesuiitide kogukonnaga seotud ja kellest õpetati välja abilisi teistegi töövaldkondade jaoks. Juba 1585. aasta jaanuaris teatas preester Busaeus, et Tartus on avatud vaeste õpilaste maja koos seminariga. Lugemisoskusega eestlasi leidus paraku vähe, see-eest oli end pakkunud mitu sakslast, kes valdasid nii eesti kui vene keelt.

Taolist seminari oli Antonio Possevino juba korduvalt soovitanud, aga kui ta 1585. aastal taas Tartus viibis, pandi paika ka selle ülesanded. Preester Busaeusele üle antud õppeasutuse korralduse ja juhtimise reeglid sätestasid, et seminar on mõeldud esmajoones eestlastele, seejärel moskoviitidele ja ruteenidele ja lõpuks, kui võimalik, lätlastele, rootslastele ja soomlastele. Esiteks pidi silmas pidama, et kasvandikud oleksid keeltes nii vilunud, et suudaksid tõlkidena toetada preestreid nende misjonireisidel. Teiseks tuli noortele anda haridus, mis võimaldaks neil asuda ilmalikesse ja vaimulikesse ametitesse. Esmajärjekorras olid seminari ülesanded seega puhtpraktilised.

Kohe võeti vastu 12 kasvandikku ning vastuvõtul kasutati üsna tihedat sõela. Teistest piirkondadest pärit noorukid, kes valdasid eesti, ruteeni ja läti keelt, võeti vastu, kui nad nõustusid alluma seminari rangele distsipliinile. Ühtset riietust kandvate kasvandike päevaplaan nägi ette palvusi, majapidamistöid ning peamiselt igapäevasi misjoniretki, kus seminaristid enda keelteoskusega preestritele abiks olid. Õppeasutuse peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.

Kuna kloostrikirik oli liialt kitsas, et mahutada nii õpilasi Tartu elanikke kui talupoegi, said jesuiidid enda käsutusse ka Maarja kiriku koos selle juurde kuulutavate hoonetega, mis seni olid katoliku linnapreestri kasutuses. Jesuiidid tegelesid ka katekismuse tõlkimisega eesti, läti ja vene keelde, milledes need ilmusid 1585. aastal. On teada, et eesti keeles avaldati neid 998 eksemplari, meieni pole aga ühtegi jõudnud. Küll aga on ühe sellise katekismuse näol tegemist vanima säilinud lätikeelse raamatuga.

Helk, Vello. Jesuiidid Tartus. Tartu, 2003
Laur, Mati. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn, 1999

foto:http://www.advent.ee/artikkel/20479/jesuiidid-paavstikiriku-loogiruhm/

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kivid
  • kool
  • nool
  • tulease