Hiiumaa Rootsi ajal

kaardile

1563

Liivi sõja puhkedes müüs Saare-Lääne piiskop Johann von Münchhausen Hiiumaa, nagu ka ülejäänud enda valdused, Taani kuningale, kes loovutas need enda vennale hertsog Magnusele. Taanlaste käes ei püsinud saar aga kaua, sest rootslased vallutasid Hiiumaa 1563. aasta septembris. See muudeti järgneval aastal Rootsi riigi iseseisvaks foogtkonnaks ning seda valitsesid kuni 1620. aastani haldusjuhtidena 12 foogti, kelle asukohaks oli tavaliselt Pühalepa mõis. Liivi sõja ajal kannatas saar 1575. aastal suure venelaste rüüsteretke all.

Hiiumaale tõi aga Rootsi võimu kehtestamise käik raskeid tagajärgi. Kalmari sõda (1611-13) Taaniga, puudutas ka Hiiumaad. Saarele oli majutatud palju Rootsi väeüksusi ning need kurnasid talurahvast. Lisaks sellele õnnestus Saaremaal paiknenud Taani vägedel 1612. a. suvel tungida Hiiumaale ja rüüstata nii mõisaid kui ka talusid. Laastamisele, põletamisele ja hävitamisele kaasnes sõjasaagina vallasvara ja inimeste vedamine Saaremaale.

Pärimuse järgi üritasid Rootsi aja alguses oli Hiiumaal kokku adramaid 239, perekondasid elas saarel usutavasti veidi üle 500. 1627. aastal loodi Hiiumaal kolmas kihelkond - Reigi. Selle maa-alad eraldati valdavas osas Käina kihelkonnast, kuid osaliselt ka Pühalepa kihelkonnast. 17. sajandi lõpul oli Hiiumaal elanikke umbes 6000-7000.

1620. aastal andis Rootsi kuningas saare rendile riigimarssal Jakob De la Gardie kätte, kelle peamiseks residentsiks sai Suuremõisa. Kuna põlluharimine polnud Hiiumaal kehva pinnase tõttu kunagi eriti produktiivne tegevus olnud, hakkas Rootsi ajal kalastamise kõrval arenama ka teatav töönduslik tegevus, mida merkantelistlikut majandusteooriat pooldavad De la Gardie'd igati soosisid. Tegeleti soolakeetmisega, lubjapõletamisega, laevadehitusega ning telliskivide ja klaasi valmistamisega. Juba 1628. aastal kerkis Kõrgessaare piirkonnas klaasikoda Glashütte, millest tulenes ka Hüti küla nimi. Jakob De la Gardie pidas kohapeal ehitatud laevadega alalist ühendust Hiiumaa ja Stockholmi vahel.

Tööndusliku tegevuse arenguga kaasnes ka talurahva koormiste suurenemine, mis tabas nii eestlasi kui rootslasi. Enda õiguste kaitsmiseks esitasid Kerteli rootslased 1664. aastal kuningale palvekirja, milles kaevati koormiste mitmekordistamise üle. Selle põhjusena mainiti mõisamaade suurendamine, mis sel ajal aktiivselt toimus ning pärisorjuslikke sidemeid süvendas. 1667. aastal toimus ka rootsi talupoegade ülestõus Kidastes.

Saar, Endel. Hiiumaa - kiviajast tänapäevani. 2004
Elmar, Vrager. Hiiumaa ja hiidlased: ülevaade saarest ja rahvast. Toronto, 1971
http://www.eestigiid.ee/?CatID=2

Foto: http://uuseesti.ee/32592

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Jacob_De_la_Gardie_1606.jpg

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • tulease
  • tuletorn