Koplisse rajatakse Vene-Balti ja Bekkeri laevaehitustehased

kaardile

mai 1912

Pärast 1900. aastate alguse majanduskriisi ja 1905. aasta revolutsiooni järgset rasket olukorda, toimus seoses suurriikide võidurelvastumisega 1910. aastate alguses Tallinna tööstuses jälle hoogne tõus: linn hakkas lisaks Vene ettevõtjatele huvitama ka Euroopa riikide suuri laevatööstusfirmasid. 1911. aasta sügisel pöördusid neist mitmed Tallinna linnavalitsuse poole järelepärimisega maa omandamise tingimuste kohta laevatehaste rajamiseks. Esimesena jõudis tegelike sammudeni Prantsusmaa suurim sõjatööstusfirma Schneider-Creusot, mille juhid olid teadlikud Vene sõjalaevastiku ehitamise plaanist ja rentisid 1911. aasta novembris laevatehase rajamiseks 34 hektarit maad Kopli poolsaare otsast. 1912. aasta maikuus lasi endale samas kohas sobiliku maa-ala eraldada ka Prantsuse laevaehitusfirma A. Normand Le Havre'ist.

Alustati ka laevatehaste peatse rajamise eeltöödega, kuid Peterburis hakkas tõusma protestihääli selle üle, et välismaised firmad ehitavad enda tehaseid otse Venemaa sõjasadamasse. Prantsuse firmade juhid mõistsid ise samuti, et Mereministeerium peab vähemasti vormiliselt eelistama kodumaiseid firmasid. Nendel asjaoludel kujundatigi Tallinna loodavad filiaalid ümber „vene" seltsideks, kuhu aktsionäridena oli võimalik kaasa tõmmata nii Peterburi finantskapitali esindajaid kui ka tsaarivalitsusele lähedalseisvaid isikuid.

Schneideri firma tehingud tõmbasid kaasa Peterburi suure Putilovi tehase ning kolm Venemaa suurpanka ning viisid Vene-Balti Laevaehitus- ja Mehaanikatehase Aktsiaseltsi asutamiseni. A. Normandi plaan hõlmas aga Liepājas tegutseva AS Bekker & Co ülevõtmist ning selle tegevuse raskuspunkti toomist Tallinna. Kavasse kaasati ka Peterburi Kommertspank. Kui 1912. aastal võttis Mereministeerium vastu enda „väikese programmi", mille alusel pidi Venemaa Balti laevastik saama 1916. aastaks neli uut lahingulaeva ja mitmeid ristlejaid, hävitajaid ning allveelaevu, said uued Tallinna ettevõtted osa tellimustest nende aluste ehitamiseks. Seejärel kiirendati tehaste püstitamist ning 1913. aasta sügisel alustati nendes ka miiniristlejate ehitamist, Vene-Balti tehased hakkasid maailmasõja päevil valmistama ka mürske.

Pullat, Raimo (toim.). Tallinna ajalugu XIX sajandi 60-ndate aastate alguses 1965. aastani. Tallinn, 1969
XX sajandi kroonika. I osa. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2002
Karma, O.; Skorohod, A. Vene-Balti tehas. Ülevaade ajaloost. Tallinn, 1971

Fotod: http://3.bp.blogspot.com/_BFXwZoCVGbQ/S8dPWou7jFI/AAAAAAAAJfw/YaDliSjQlS8/s1600/DSC_1269.JPG

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fc/Tallinn,_Bekkeri_laevatehase_mehaanika-_ja_turbiinitsehh,_1912-1914_%281%29.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • auto
  • maja
  • ring
  • rong
  • sadam