Eesti piirid kolme kuninga võimu all

kaardile

1583

1577.-78. aastal oli Venemaa oma sõjalise edu tipul nii Eesti- kui Liivimaal. Alles 1578. aasta sügisel suutsid Poola ja Rootsi asuda endapoolsele pealetungile. Nende sõjategevus oli edukas ning 1581. aastal hakati ette valmistama vaherahusid. Poola ja Venemaal vahel sõlmiti vaherahu 1582. aasta jaanuaris Jam Zapolskis ning Rootsi ja Venemaa vahel 1583. aasta augustis Pljussas.

Nenda lepingute kohaselt läksid venelaste valduses olnud Liivimaa linnused poolakatele ning Eestimaa linnused rootslastele. Venemaa kaotas kõik oma vallutatud alad. Saaremaa jäi jätkuvalt Taani võimu alla. Rootsi ja Poola valdusi märkiv piir pandi paika 1582. aastal. Riigipiiriks jäi see pooleks sajandiks, ent püsis Eesti- ja Liivimaa kubermangupiirina kuni 1917. aastani.

Rootsile kuuluva Põhja-Eesti valitseja oli kuberner, kes asus kaaskonnaga Tallinnas Toompea lossis. Eestimaa hertsogkonna haldusalasse kuulusid seitse linnuselääni: Tallinna, Paide, Rakvere, Haapsalu, Narva, Koluvere ja Lihula.

Need jagunesid omakorda mõisaläänideks ehk mõisakeskusteks, mis olid valdavalt eravaldused. Rootsile kuulus pärast Liivi sõda ka Ingerimaa kubermang, mis asus Narva jõe taga. 1590. aastal puhkes uus sõda Venemaa ja Rootsi vahel, mille lõpetas 1595. aastal Täyssinä rahu. Selle kohaselt loovutas Rootsi Ingerimaa kuni Ivangodori linnuseni - st Narva jõeni - Venemaale. 1609. aastal vallandus aga taas riikide vahel sõda ning 1617. aasta Stolbova rahuga sai Rootsi taas Ingerimaa enda valdusesse.

Poola võimuala Lõuna-Eestis, mille idapiir jälgis enam-vähem keskaegse Tartu piiskopkonna oma (seega jäi nt Setumaa Vene poolele), allus laialdaste volitustega asehaldurile. Maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu ja Võnnu (Cēsise) presidentkonnaks, millest esimesed kaks paiknesid valdavalt tänapäevase Eesti, aga osaliselt ka Läti territooriumil, ning viimane tervenisti praeguses Lätis. Kõigi etteotsa määrati eluaegsete volitustega president.

1598. aastal nimetati presidentkonnad aga ümber vojedoodkondadeks ja presidendid vojevoodideks, nagu oli tavaks ka Poolas. President- ja hiljem vojevoodkonnad jagunesid aga omakorda staarostkondadeks, eesotsas staarostiga, kes aga allus vahetult kuningale, mitte presidendile või vojevoodile. Tänapäeva Eesti territooriumil oli 9 staarostkonda: Tartu, Põltsamaa, Laiuse, Kirumpää, Vastseliina, Pärnu, Viljandi, Karksi ja Otepää. Läti territooriumile jäid veel Poola kuninga käsul loodud Võnnu piiskopkonna maad tänapäevase Eesti lõunapiiri lähedal Lätis.

 

Eesti ajaloo atlas. Tallinn, 2006
Liiv, O. Kruus, H. (toim.) Eesti ajalugu III. Rootsi ja Poola aeg. Tartu, 1940

Foto: A.Kriiska, A. Tvauri, A. Selart, B. Kibal, A. Andresen, A. Pajur Eesti Ajaloo Atlas 2006 lk 64

Foto (alumine)http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d2/Swedish_Empire_in_the_Baltic_%281560-1721%29.png

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool