Eesti piirid Rootsi kuningriigi koosseisus

kaardile

1629

17. sajandi alguses jätkusid võitlused Rootsi ja Poola vahel ning sõda käis sageli ka Eesti alal. Suurem läbimurre kurnavasse sõjategevusse tuli alles 1620. aastatel. Pärast Pärnu alistamist vallutas kuningas Gustav Adolf 1621. aastal ka Riia ning 1625. aastal lõpuks Tartu.

1629. aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga jäi kogu tänapäeva Eesti mandriosa Rootsi valdusse, Saaremaa läks rootslastele 1645. aasta Brömsebro rahuga. Viimase osana tänapäeva Eestist liitis Rootsi endaga 1660. aastal Ruhnu saare. 1617. aasta Stolbovo rahu oli nihutatud Rootsi piiri Ingerimaa idaservani, aga Eesti kagupoolseim nurk Piusa ja Võhandu taga - Setumaa - kuulus jätkuvalt Venemaale ega saanud kunagi Rootsi osaks.

Rootsi provintsid Läänemere idarannikul jagunesid neljaks haldustervikuks, mis on kõik erineva õigusliku alusega ja ka ajaloolise pikkusega. Kõige tähtsam oli Eestimaa kindralkubermang, mille eesotsas oli algselt asehaldur, seejärel kuberner ning alates 1673. aastast kindralkuberner, kes resideeris Tallinnas Toompeal. Teine haldusüksus tänasel Eesti alal oli põhjaosa Liivimaa kindralkubermangust, mille tinglikuks sünnihetkeks võiks olla 1629. aasta, mil see oli kindlalt väljakujunenud. Liivimaa eesotsas oli samuti kindralkuberner, kes resideeris valdava osa ajast Riia linnas.

Kolmas haldusüksus on Saaremaa, mida ei tohiks vähemalt 17. sajandi kontekstis Liivimaa koosseisu lugeda. See oli eraldi territoorium, mille eesotsas oli alguses kuberner, hiljem maapealik. Saaremaa keskuseks oli Kuressaare ja selle sünnihetk 1645. aasta. Neljas osa Rootsi provintsidest oli Ingerimaa, kuhu kuulus ka Narva linn ja kaks kihelkonda Alutagusest. Selle eesotsas oli kindralkuberner, kes resideeris Narva lossis ning selle rajamisajaks võiks pidada 1617. aasta Stolbovo rahu sõlmimist. Pärast Altmarki vaherahu 1627. aastal ühendati mõneks ajaks vallutatud alad - Liivimaa, Ingerimaa ning Käkisalmi lään Karjala kannusel - üheks kindralkubermanguks. 1642. aastal eraldati need siiski teineteisest.

16. sajandi teisel poolel tekkinud linnuseläänide süsteem 17. sajandil aga ei jätkunud. Eestimaal moodustati Rootsi võimuperioodil neli maakonda ehk kreisi: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ning Virumaa. Liivimaa maakondadest jäid tänapäevase Eesti aladele Pärnu ja Tartu kreisid, mis hõlmasid kogu tänapäeva Lõuna-Eesti mandriosa. Neile lisandusid tänapäeva Läti aladel Riia ja Võnnu (Cēsise) kreisid. 1693. aastal viidi Tartu ja Pärnu maakondade lõunapiir enam-vähem vastavusse lätlaste ja eestlaste vahelise etnilise piiriga. Tollane piir kulges mõnevõrra põhja pool tänapäevasest Eesti-Läti riigipiirist.

Rootsi ja Venemaa vahel puhkes sõda ka 17. sajandi keskel. 1656. aasta juunis otsustas Vene tsaar tungida kallale Liivimaale. Rootsi kaitset juhtinud Magnus Gabriel de la Gardie tõrjus vaenlase tagasi lõunas Riia suunal, aga Pihkvast edasiliikuvad väed hakkasid ohustama Tartut. Linn alistus 1656. aasta oktoobris ning sattus venelaste võimu alla lausa viieks aastaks. Rootsi järgmise aasta vasturünnakul ebaõnnestuti Tartu ning selle maakonda kuuluvate maade tagasivallutamisel. 1661. aastal kirjutati Tartu lähedal Kärdes alla Rootsi-Vene rahulepingule ning piirid taastati sõjaeelse korralduse kohaselt.

 

Eesti ajaloo atlas. Tallinn, 2006
Zetterberg, Seppo. Eesti ajalugu. Tallinn, 2009
Liiv, O. Kruus, H. (toim.) Eesti ajalugu III. Rootsi ja Poola aeg. Tartu, 1940

Fotod:A.Kriiska, A. Tvauri, A. Selart, B. Kibal, A. Andresen, A. Pajur Eesti Ajaloo Atlas 2006 lk 69

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/31/Sw_BalticPr_17cen.jpg/572px-Sw_BalticPr_17cen.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool