Eesti piirid Vene võimu all

kaardile

1722

Pärast Põhjasõja lõpetanud Uusikaupunki rahu allakirjutamist 1721. aasta augustis kaotasid sõjaaegsed haldusjaotuse ümberkorraldused oma mõtte ning Rootsi-aegne administratiivjaotus taastati.

Narva linn jäi Peterburi kubermangu koosseisu, nagu ta oli olnud toonase Ingerimaa osaks Rootsi valitsusajal.

1797.-1802. aastal omas Narva lausa eristaatust, kuulumata ühegi kubermangu alla. Saaremaa halduskorraldus jäi Vene ajalgi teistest maakondadest erinevaks. 1731. aastal anti sellele provintsi staatus ning ametisse seati maavalitsus eesotsas maapealikuga. Teistel maakondadel sellist kroonuadministratsiooni polnud.

Maakonnad jagunesid kihelkondadeks, millest omapärasesse asendisse jäi Mihkli kihelkond, mis, jagatuna Läänemaa ja Pärnumaa vahel, kuulus osaliselt Eestimaa, osalt Liivimaa kubermangu, põhjustades rohkesti arusaamatusi ja tülisid. Ainsa märkimisväärse maakonnapiiri muudatusena kogu vaadeldaval ajajärgul lahutati 1773. aastal Põltsamaa, Pilistvere ja Kolga-Jaani kihelkonnad Tartumaast ning ühendati Pärnu maakonnaga.

 

Eesti ajaloo atlas. Tallinn, 2006
Vahtre, Sulev. Eesti ajalugu IV. Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu, 2003

Foto:A.Kriiska, A. Tvauri, A. Selart, B. Kibal, A. Andresen, A. Pajur Eesti Ajaloo Atlas 2006 lk 76

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool