Eesti piirid asehalduskorra ajal

kaardile

1783

1775. aastal võeti Venemaal vastu kubermangureform, mille eesmärk oli tugevdada Venemaa sisekubermangudes seni puudulikult toimivat kohalikku haldus- ja kohtuvõimu. Oma olemuselt ei olnud uus, kogu riigile laiendada kavatsetav korraldus midagi muud kui Läänemere-provintside ajaloolise korralduse modifikatsioon. Haldusreformi projekti visandas keisrinna Katariina II ise, toetudes Baltikumis pärit Novgorodi kuberneri ning Eestimaa maanõuniku nõuannetele. Reformi ennast 1775. aastal veel Baltikumi ei laiendatud, küll aga asuti tegema selleks ettevalmistusi.

Asehalduskorra kehtestamisel 1783. aastal muutusid kõigi maakondade piirid peale Saaremaa. Eestimaal lisandus Läänemaa põhja- ja Harjumaa lääneosast moodustatud Paldiski maakond. Liivimaa mandriosa maakonnad poolitati: Riia maakonnast eraldati Volmari (Valmiera), Võnnu maakonnast Valga, Pärnu maakonnast Viljandi ja Tartu maakonnast selle lõunapoolne osa, millel esialgu veel keskus puudus, hiljem rajati selleks Võru.

Valga maakond jäi peaaegu täielikult tänapäeva Läti alale, hõlmates Eestis vaid Valga linna koos paari-kolme linnast põhja jääva mõisaga. Asehaldusaegne Viljandi maakond ulatus aga peaaegu Peipsi järveni, hõlmamata samas lõunapoolseid Mulgimaa kihelkondi.

 

Eesti ajaloo atlas. Tallinn, 2006
Vahtre, Sulev. Eesti ajalugu IV. Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu, 2003

Foto: A.Kriiska, A. Tvauri, A. Selart, B. Kibal, A. Andresen, A. Pajur Eesti Ajaloo Atlas 2006

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool