Rajoonide piirid Eesti NSV-s

kaardile

1950

1949. aasta sügisel tõusis päevakorrale ulatusliku haldusreformi läbiviimine ning hakati koostama erinevaid kavu uue haldusjaotuse juurutamiseks. Ettevalmistustööd jõudsid lõpule järgmise aasta sügisel.

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadusega „Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s" likvideeriti 1950. aasta septembris maakonna ja vallad ning viidi läbi rajoniseerimine - 13 maakonna ja 233 valla asemele loodi 39 maarajooni. 1950. aasta haldusreformi järel kuulusid Eesti NSV haldusjaotuse struktuuri 5 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu), 39 maarajooni, 27 rajoonilise alluvusega linna ja 22 alevit.

Reform tähendas aga ka suurt kultuurilist kahju, sest hävitas kohati vana, aastasadade taha ulatuva nimevara (näiteks likvideeriti muinasaega tagasi ulatuv Järvamaa nimetus) ja põlised piirid. Rajoonide loomisel ei arvestatud ka majanduslikke, geograafilisi ega ajaloolisi tegureid, rääkimata aja jooksul kujunenud piiridest. Nii tekkis Põhja-Eestis näiteks Loksa rajoon, mille eri osadel ida ja lääne pool Valgejõge polnud mingit seost.

 

Eesti ajaloo atlas. Tallinn, 2006
Vahtre, Sulev. (toim.) Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu, 2005

Foto:A.Kriiska, A. Tvauri, A. Selart, B. Kibal, A. Andresen, A. Pajur Eesti Ajaloo Atlas 2006 lk 136

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool