Kinnistunud rajoonijaotuse piirid Eesti NSV-s

kaardile

1965

1950. aastate teisest poolest alates algas senise rajoonide võrgu korrigeerimine, mis tähendas eelkõige rajoonide arvu vähendamist. See protsess kestis kuni 1960. aastate keskpaigani, mil kujunes välja korraldus, mis jäi püsima kuni Eesti taasiseseisvumiseni ning sai ka Eesti Vabariigi haldusjaotuse aluseks.

1965. aastaks oli Eestis kuus vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe) ning 15 maarajooni: Haapsalu, Harju, Hiiumaa, Jõgeva, Kingissepa (Kuressaare muudetud nimi), Kohtla-Järve, Paide, Põlva, Pärnu, Rakvere, Rapla, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru. Nendes asus kokku 26 rajoonilise alluvusega linna.

Rajoonide arvu vähenemine lähendas nõukogulikku haldusjaotust vanalse jaotusele. Rajoonikeskusteks olid tavaliselt vanad maakonnalinnad. Uued rajoonid kujunesid eelkõige väikelinnade või suuremate asulate tagamaade ühendamise teel, ning ühele neist linnadest andi keskuse staatus - see toimus näiteks Rapla puhul.

Eesti ajaloo atlas. Tallinn, 2006
Vahtre, Sulev. (toim.) Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu, 2005

Foto: A.Kriiska, A. Tvauri, A. Selart, B. Kibal, A. Andresen, A. Pajur Eesti Ajaloo Atlas 2006


 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool