EKP rajamine

kaardile

05. november 1920

Vabadussõja ajal olid eesti kommunistid, eesotsas Viktor Kingissepaga (pildil), kes kuulusid sel perioodil vene kompartei (VK(b)P) koosseisu, jõuliselt organiseerinud Eesti Vabariigi vastast õõnestustegevust. Riigivõimude enamlaste-vastast võitlust aitas aga tõhustada sõja jooksul toimunud muutus rahva mentaliteedis - kasvas usk ja poolehoid iseseisvale Eesti riigile ning bolševikes hakati nägema omariikluse vaenlasi ja võõrvõimude käsilasi. Kui 1917. aasta oktoobris oli Eestis kuni 20 000 enamliku partei liiget, siis 1920. aasta alguseks langes nende arv 700-le. Siiski ei suudetud enamlust lõplikult likvideerida ning varsti pärast Tartu rahu sõlmimist hakkas see taas pead tõstma.

Pärast Tartu rahulepingu sõlmimist kerkis eesti kommunistide seas päevakorrale ülevenemaalisest organisatsioonist lahutatud partei loomine. Ilmselt olnuks ka Moskvale piinlik lasta Eesti riigi seestpoolt õõnestamisega tegeleda VK(b)P liikmetel - seega mitte otseselt Eesti töörahva esindajatel.

1920. aasta 5. novembril toimus Tallinnas kongress, mis viis lõpule suvel alanud EKP konstituteerumise. Asutati vormiliselt iseseisev, aga tegelikult Kommunistlikust Internatsionaalist sõltuv Eestimaa Kommunistlik Partei, mis oli täiesti illegaalne ja põrandaalune organisatsioon.

EKP täisnimi oli sealjuures Eestimaa Kommunistlik Partei - Kommunistliku Internatsionaali Sektsioon, nii et iseseisvusest Moskva suhtes polnud parteis märkigi. Kuigi EKP oli 1920-1940 vormiliselt iseseisev, asusid selle juhtorganid NSV Liidus ning neid suunati ja kontrolliti Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei (ÜK(b)P) kaudu. Kominterni sektsiooni staatus muutis EKP Nõukogude valitsuse käsutäitjaks. Eesti kommunistlikku liikumist finantseeriti Kominterni rahadega, mille abil organiseeriti salatrükikodasid, üüriti konspiratiivkortereid, palgati agitaatoreid jms.

EKP juhtimiseks loodud keskkomitee jagunes kaheks: Tallinnas tegutsenud poliitbüroo omas täidesaatvaid funktsioone, Venemaal töötav välismaine büroo edastas aga Tallinnasse Kominterni korraldusi ja Moskvasse poliitbüroo aruandeid.

Vahtre, Sulev (toim.) et al. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu, 2005
Tarvel, Enn (tom.) et al. Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee. Organisatsiooniline struktuur 1940-1991. Tallinn, 2002
Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. I osa, 1900-1940. Eesti entsüklopeediakirjastus. 2004

Foto: http://vikerraadio.err.ee/saade/eesti_lugu/arhiiv/2008/5


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • näitus
  • nool
  • politsei
  • relikt