Riigivõimude võitlus kommunistliku liikumisega

kaardile

03. mai 1922

Kuivõrd EKP tegutses vaenuliku võõrriigi huvides ja tema eesmärgiks oli Eesti riigikorra vägivaldne kukutamine, üritas valitsus kommunistlikku liikumist kaitsepolitsei (hiljem poliitilise politsei) abiga ohjeldada. Esimesed ulatuslikud arreteerimised ja kohtuprotsessid toimusid juba aastal 1920-21. Kinni pandi mitmed ajakirjanduslikud väljaanded ja ka näiteks Tallinna Ametiühingute Kesknõukogu.

Moskva nõudis aga arreteeritud kommunistide väljaandmist ning keeldumise korral fabritseeris „Eesti spioonide" protsesse, et vahetada vangistatud eestlased välja kommunistide vastu. Idapiiri taha saadetud enamlased ilmusid reeglina mõne aja pärast taas Eestisse, jätkates oma varasemat tegevust, kuid nüüd juba parema väljaõppe ja valedokumentidega.

1922. aasta 3. mail tabas kaitsepolitsei Tallinna äärelinna konspiratiivkorteris EKP juhi Viktor Kingissepa. Kuigi mees oli relvastatud, ei püüdnud ta kinnivõtmisel vastupanu osutada, lootes, et pärast avalikku protsessi vahetab Nõukogude Venemaa ta välja kui poliitvangi. Sõjaväekohtu otsusel hukati Kingissepp aga juba samal ööl Ülemiste metsas. 1923. aasta märtsis sai tulevahetuses kaitsepolitseiga surma teine EKP oluline juht Jaan Kreuks, kelle hukkumise järel toimusid enamlaste protestiaktsioonid Petrogradis, kus rünnati ja rüüstati Eesti peakonsulaati.

Suuremad valitsusepoolsed aktsioonid kommunistliku liikumise vastu toimusid 1924. aasta jaanuaris, mil likvideeriti kõik Kominterni platvormil asunud organisatsioonid, suleti kommunistlikke vaateid propageerinud ajakirjandus, tühistati kommunistidest saadikute volitused Riigikogus ja arreteeriti mitusada juhtivat enamlast.

1924. aasta 10.-27. novembril toimus Tallinna sõjakohtus nn 149 protsess jaanuaris arreteeritud 149 kommunisti üle, keda süüdistati spionaažis ja riigipöörde ettevalmistamises. Kaebealused käitusid kohtus ülbelt ja väljakutsuvalt, sest olid teadlikud peatsest kommunistide väljaastumisest. Kohtunikku ähvardanud ametiühingutegelane Jaan Tomp anti välikohtu alla ning lasti 14. novembril maha. Kohus karistas 46 kohtualust eluaegse sunnitööga, 83 inimesele määrati lühemaajaline sunnitöö või vangistus ja vaid 7 mõisteti õigeks.

Vahtre, Sulev (toim.) et al. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu, 2005
Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. I osa, 1900-1940. Eesti entsüklopeediakirjastus. 2004

Foto http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Viktor_kingissepp_bust._Maarjama%C3%AB_Palace._Tallinn.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • näitus
  • nool
  • politsei
  • relikt