Rootsi-Poola suhted Liivi sõja lõpul

kaardile

1576

Veel traditsiooniliselt Liivi sõjaks nimetatava konflikti ajal, 1576. aastal, lõppes Poola suur interreegnum Transilvaana vürsti Stefan Bathory (pildil) valimisega uueks Poola kuningaks. Valimistingimuseks oli aga Stefan Bathory abiellumine eelmise kuninga, Sigismund II Augusti õe Annaga, kelle õde Katariina oli omakorda Rootsi kuninga Johan III abikaasa. Nii paranesid kälimeestest kuningate valitsuse all Poola ja Rootsi suhted.

1578. aastal võitis Rootsi ja Poola ühisvägi venelasi Võnnu (Cēsise) all. Et aga poolakad võtsid kõik saadud vangid ja suurtükid endale, oli edasisel koostööl suuresti siiski lõpp. Sellegipoolest kujunes Võnnu vallutamine sõja pöördepunktiks. Poola vallutas mitmed Lõuna-Eesti ja Läti linnused ja kandis sõjategevuse Venemaale, rootslased alustasid aga jõulist Põhja-Eesti allutamist.

Paavsti erisaadiku jesuiit Antonio Possevino vahendusel, sõlmiti 1582. aasta jaanuaris Pihkvamaal Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel kümneks aastaks vaherahu. Kõik venelaste poolt Liivimaal vallutatud linnused pidid selle kohaselt minema Poolale. Tegelikult ei saanud aga poolakad enam pretendeerida nendele venelaste käes olnud linnustele, mille Rootsi oli juba vallutanud.

Pärast Jam Zapolski vaherahu sõlmimist asusid poolakad 1582. aasta algul venelaste käes olnud linnuseid üle võtma ning rootslased pidid lõpetama Pärnu ja Põltsamaa piiramise, mis liideti Poola valdustega. 1583. aasta augustis sõlmitud Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel jättis esimese valdusesse nii Põhja-Eestis kui ka Ingerimaal vallutatud linnused.

Poola kuningas Stephan Bathory üritas saavutada oma kälimehelt, Rootsi kuningas Johan III ka Eestimaa loovutamist, et paremini kindlustada riigi keskusest kaugelasuva Liivimaa kaitset ja kõrvaldada oht, et tulevikus puhkeb selle pärast võitlus Rootsiga. Sellekohased diplomaatilised sammud jäid tulemusteta, kuid Poola aadel ei soovinud ka Rootsiga sõtta astuda. Pealegi ei sobinud vaenlik vahekord rootslastega Stephan Barthory välispoliitikaga, mis oli sihitud Moskva vastu. 1582. aastaks kujunenud demarkatsioonijoon Rootsi ja Poola alade vahel jäi algul riigi- seejärel kubermangupiirina püsima kuni 20. sajandi alguseni.

Kruus, Hans (toim.) et al. Eesti ajalugu III. Rootsi ja Poola aeg. Tartu, 1940
Laur, Mati. Eesti ajalugu varasel uusajal, 1550-1800. Tallinn 1999
Laidre, Margus. Dorpat 1558-1708. Linn väe ja vaenu vahel. Tallinn, 2008

Foto: http://www.pinakoteka.zascianek.pl/Matejko/Batory.htm


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool