Hertsog Karl haarab Rootsis võimu

kaardile

1599

1599. aastal nimetati Sigismundi onu, Södermanlandi hertsog Karl  (pildil) Rootsi riigi eesseisjaks. Ta sattus seepeale teravasse konflikti kuningas Sigismundiga ning hertsogile ja riiginõukogule alluvad väed okupeerisid 1599. aasta sügisel kogu Rootsi ning Soome. Karli kindlakäelisel ja julmal juhtimisel viidi läbi kõigi sigismundimeelsete karistamine ning ulatuslikud tapatalgud nii Rootsi emamaal kui Soomes.

Kogu Rootsi riigist oli veel ainult Eestimaa väljapool hertsog Karli võimupiire. Sigismundile, kes ei tahtnud enda isalt päritud troonist loobuda, oli Eestimaa valdamine olulise strateegilise tähtsusega. Suurimaks takistuseks Rootsi emamaa tagasivallutamisel oli tugeva laevastiku puudumine, aga Eestimaalt pääses tol ajal peaaegu igal aastal ilma probleemideta üle jää Soome. Et ennetada kuninga sellekohaseid kavatsusi, pidi ka Karl peagi võitluse üle kandma Soome lahe lõunakaldale.

Eestimaa kui Rootsi territooriumi sõjaline kaitsekohustus lasus isiklikult Sigismundil ning Poola-Leedu riigil, mida viimane valitses, polnud selles mingit rolli. 1599. aastal puudus aga kuningal piisava kaitse korraldamiseks vajalik raha ja Eestimaa linnustes ja linnades pikka aega ilma palka saamata teeninud nõrgad garnisonid polnud väga kuningatruud. Rüütelkond ja Tallinna linn aga pidasid targemaks ise mitte tegutsema hakata ning oodata olukorra selginemist. Pigem kalduti Sigismundi poole, kes oli võimule tulles kinnitanud Eestimaa linnade ja aadelkonna privileegid, mida Karl aga teinud polnud. Samas oldi kindel, et Rootsist lahku lüüa ning Poola võimu alla minna ei tahetud.

1599. aasta sügisel oli Sigismund küll saatnud teatavad rahasummad Võnnu vojevoodile Jürgen Farensbachile, et abistada Soomet. Palgatud 400 ratsanikku jõudsid teisele poole lahte aga liialt hilja ning ei suutnud takistada hertsog Karli vallutusi. Farensbachi meeste ilmumine Eestimaale oli aga kohalikes vägedes tekitanud umbusku: neid ei lastud ei Tallinnasse ega teistesse kohalikesse kindlustesse. Ainult kuulujutt, et neid tahetakse paigutada Narva, põhjustas sealses garnisonis avaliku mässu.

Kruus, Hans (toim.) et al. Eesti ajalugu III. Rootsi ja Poola aeg. Tartu, 1940
Laur, Mati. Eesti ajalugu varasel uusajal, 1550-1800. Tallinn 1999

Foto: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Charles_IX_of_Sweden.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool