Hertsog Karl allutab Eestimaa

kaardile

1600

Juba varem oli Narva astunud ühendusse hertsog Karliga, 1599. aasta lõpul vangistati aga Sigismundile ustav asehaldur Otto Uxküll ja oktoobri lõpul lubati linna hertsog Karli Viiburist saabunud väed. 1600. aasta kevadtalvel alistusid peaaegu vastupanuta teised Eestimaa linnad ja linnused peale Tallinna. Nii ei saanud viimane enam erapooletuks jääda ning liitus 1600. aasta aprillis hertsog Karli leeriga - sama otsuse langetas ka kohalik rüütelkond.

Hertsog ei saanud Eestimaal enda vaenlasi veriselt karistada, nagu ta oli teinud Rootsis ja Soomes, sest ta vajas kohaliku aadelkonna toetust tulevases sõjas Poola vastu. Seega näitas üles Karl igasugust vastutulelikkust, vastutasuks selle eest, kui teda Rootsi riigi eestseisjaks tunnistatakse. Seetõttu jäi kohalik rüütelkond talle ka lojaalseks ning andis hertsogile märtsikuus ka truudusvande.

Sigismundi vastuseisu tõttu ei olnud Eestimaa Poolaga ühendamise küsimus ka pärast Johan III surma tõsiselt päevakorrale tulnud. Et muuta sõda hertsog Karli vastu aga Poola-Leedu asjaks, kuulutas Sigismund 1600. aasta märtsis Eestimaa inkorporeerituks Poolaga. Esialgu ei olnud sellel teol aga praktilisi tulemusi, sest Valahhia vojevoodiga puhkenud sõja tõttu tuli Poolal koondada enda sõjajõud lõunasse ning tegelikkuses polnud riigil piisavalt vägesid, et Karl edasitungi takistada.

Karl koondas 1600. aasta hilissuveks aga Eestimaale ligi 14 000-mehelise sõjaväe Liivimaa vallutamiseks. Peavägi, mis koosnes umbes 10 000 mehest, alustas Karli enda juhatusel Tallinna alt septembris marssi Pärnu suunas, väiksem armee pidi Paidest väljudes alllutama Põltsamaa ja Laiuse. Liivimaa kaitse juhtimise oli Sigismund usaldanud Jürgen Farensbachile. Viimasel oli rahapuuduse tõttu aga võimalik palgata ainult 1400 ratsa- ja 1000 jalaväelast, mille lisandusid Riia linna 300 jalaväelast ning Kuramaa hertsogi 150 ratsanikku. Aadli ratsateenistus polnud poolavastaste meeleolude tõttu eriti usaldusväärne.

Kruus, Hans (toim.) et al. Eesti ajalugu III. Rootsi ja Poola aeg. Tartu, 1940
Laur, Mati. Eesti ajalugu varasel uusajal, 1550-1800. Tallinn 1999

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool