Karl kroonitakse Rootsi kuningaks

kaardile

1604

Sigismund III oli arvamusel, et ta suudab ka ülejäänud Eesti enda võimu alla saada. Käivitus väga jõuline propaganda: Eestimaale saadeti kirju, milles kutsuti kohalikke seisusi poolakate poolele üle tulema. Tallinn keeldus sellest selgesti ja andis ka salateed pidi saabunud teated Rootsi võimudele üle. Mitmed aadlikud seda aga ei teinud ja esile kerkis hulk perekondi, kes avaldasid soovi minna Poola võimu alla. 1605. aastal mõisteti ka mõnede perekondade üle kohut ning nende pead hukati - Eestis oli seejärel palju aadlikke, kes isiklikult Karli vihkasid.

1604. aastal saavutas hertsog Karl lõpuks ka enda kuningaks kroonimise ning asus kolmanda Gustav Vasa pojana (pärast Erik XIV ja Johan III) Rootsi troonile. Seega kadusid ka viimased lootused tema leppimiseks Sigismundiga, kes jäi valitsema ainult Poolat. Riigipäeva poolt lubatud summade varal õnnestus aga sama aasta sügisel viia Rootsi väed Eestimaal uuesti olukorda, mis võimaldas pealetungi alustamist. Paidet piirama asunud rootslaste väeüksused hävitati aga täielikult Poola võimsa ratsaväe poolt, mille rünnakule ei suutnud tühjale väljale paigutatud jalavägi avaldada tõhusat vastupanu. Tegelikkuses ei suudetud võitu ära kasutada, sest Poolas pöörati ebapopulaarsele sõjale, mis häiris aadlit huvitavat viljakaubandust, üha vähem tähelepanu.

1605. aastal oli seim läinud laiali, määramata raha Rootsiga sõja pidamiseks, viimase kuningaks saanud Karl IX aga valmistus uueks Liivimaa vallutamise katseks. Augustis koondus Eestimaalt ja meritsi saabunud Rootsi vägi, milles oli ligi 14 000 meest, Riia alla, mida mere poolt blokeeris laevastik. Kohale ilmus ka kuningas Karl IX ise. Poola jõud ulatusid ainult 3500 meheni, millest 2/3 oli aga ratsavägi. See sõjavägi oli rootslastele järgnenud ja asunud Salaspilsi (Kirchholmi) alla (pildil lahing), umbes 25 km kaugusele Riiast.

Kuuldes Poola väe nõrkusest, otsustas Karl selle hävitada, lõpetas Riia piiramise ja marssis ööl vastu 27. septembrit Salaspilsi. Rootslaste arv ületas vähemalt kolmekordselt poolakate oma, kuid 3/4 neist olid jalaväelased. Katsed korraldada Rootsi väge ümber Madalmaade eeskujul polnud uut taktikat tundvate väejuhtide puuduse tõttu andnud märgatavaid tulemusi. Poolakate pettemanöövri ohviks langenud Karl paigutas enda väed tasandikule, kus öisest vihma käes marssimisest väsinud mehed ei suutnud Poola ratsaväele avaldada mingit vastupanu. Rootsi jõudude lüüsaamine selles sõja suurimas välilahingus oli täielik: langes üle 8000 mehe ja ka Karl IX ise oleks hukkunud, kui Liivimaa aadlik Heinrich Wrede poleks ennast ohverdades andnud lahingus jalameheks jäänud kuningale oma hobust.

Kruus, Hans (toim.) et al. Eesti ajalugu III. Rootsi ja Poola aeg. Tartu, 1940
Laur, Mati. Eesti ajalugu varasel uusajal, 1550-1800. Tallinn 1999

Foto: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a7/Kirholm_1605_I.JPG/800px-Kirholm_1605_I.JPG

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool