Ebakindla rahu periood

kaardile

1611

Sõjategevus Eesti- ja Liivimaal jäi pärast Salaspilsi lahingut tagasihoidlikuks, aga Poolas sepitses samal ajal suur osa aadlist mässu Sigismundi vastu, olles rahulolematu viimase Habsburgi-sõbraliku poliitikaga ja omistades talle absolutistlikke püüdeid. 1607. aasta kevadel muutus olukord niivõrd ähvardavaks, et Sigismund kutsus suure osa Liivimaa vägesid endale abiks. Karl IX kasutas seda võimalust Paide ja mitmete väiksemate linnuste vallutamiseks. 1609. aasta kevadel vallutasid aga naasnud Poola väed rootslase tähtsaima tugipunkti Liivimaal - Pärnu linna.

Kogu Liivimaa oli seejärel taas poolakate valduses, Eestimaa jäämine Rootsi võimu alla oli aga sõjaliste ettevõtmiste abiga siiski kindlustatud. Lisaks oli sõda Liivimaal takistanud Sigismundi sõjalisi ettevõtmisi Rootsi emamaa vastu. Üha enam pöördus aga nii Rootsi kui Poola tähelepanu sündmustele Venemaal. Kui Rootsi sõlmis tsaar Vassiliga 1609. aastal abistamislepingu, kuulutas Sigismund III Venemaale sõja. Sündmused kandusidki üha enam ida poole ning Liivimaal sõdimiseks ei jätkunud kummalgi riigil ei vägesid ega vara. Vaenutegevus rauges, toimusid vaid üksikud vastastikused rüüsteretked. 1611. aastal puhkenud sõda Taaniga sidus Rootsit veelgi enam. Sama aasta novembris suri ka kuningas Karl IX.

Poola ja Rootsi vahel sõlmiti 1611. aastal lõpuks ka vormiline vaherahu, mis algselt pidi kehtima 1613. aastani, hiljem pikendati seda aga korduvalt kuni aastani 1617. Eesti alasid puudutas sõjategevus ka neil aastatel, sest omavahel võitlesid Taani ja Rootsi Kalmari sõjas, mille käigus vallutasid rootslased ajutiselt taanlaste käest Saaremaa idaosa ja Muhumaa.

Karl IX surma järel sai Rootsis kuningaks tema vaevalt 17-aastane poeg Gustav II Adolf. Noorusest hoolimata oli ta juba oma isa eluajal võtnud osa riigielu juhtimisest ja ilmutanud sealjuures sedavõrd silmapaistvat küpsust ja arukust, et Karl IX poolt poja alaealisuse ajaks ettenähtud eestkostevalitsus astus tagasi, Gustav Adolf kuulutati kohe täisealiseks ja tema kätte anti kogu valitsusvõim. Ta osales 1610. aastate alguses aktiivselt Venemaa võimuküsimuste ja sõjaliste konfliktide lahendamisel ning saavutas 1617. aastal Stolbova rahuga ka Rootsile Ingerimaa ja Käkisalmi lääni alade kindlustamise.

Kruus, Hans (toim.) et al. Eesti ajalugu III. Rootsi ja Poola aeg. Tartu, 1940
Laur, Mati. Eesti ajalugu varasel uusajal, 1550-1800. Tallinn 1999
Laidre, Margus. Dorpat 1558-1708. Linn väe ja vaenu vahel. Tallinn, 2008

Foto: http://www.asgard.nu/galleri_frame1_eng.htm

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool