Paide/Tartu liit

kaardile

1304

1304. aastal Paides (arvatavasti mitte) või Tartus (tõenäoliselt) toimunud kogunemist ja seal sõlmitud lepingut on peetud esimeseks sammuks üleliivimaalise seisusliku esinduse väljakujunemise teel. Seda väidet ei ole põhjust vaidlustada, kuid pole ka alust sündmust liialt tähtsustada ning pidada seda võõrvõimude ühtekuuluvustunde esimeseks markantseks väljenduseks.

Tartus või Paides sõlmitud liidu tagapõhja moodustab 1297. aastal puhkenud Liivimaa kodusõda, mille käigus Riia linn asus liitu paganliku Leeduga. Kodusõjani viinud pingete põhjustajaks oli Saksa ordu, kes üritas Riiat endale allutada. Nii diplomaatilises kui ka sõjalises mõttes oli Riia side Leeduga ordule äärmiselt edameeldiv ning seetõttu tuleb 1304. aasta liidu eestvedajaks pidada kahtlemata ordut.

Ordu jaoks sisepoliitiliselt soodus hetk teiste Liivimaa jõudude, eriti aga Harju-Viru läänimeeste, kes sel ajal allusid Taanile, endaga sidumiseks, saabus 1303. aastal. Nimelt kasutas ordu ära vasallide ärevad ajad, mil 1303. aastal läänistas Taani kuningas Erik VII Põhja-Eesti enda vennale Kristoffile. Harju-Viru vasallide vastuseis sellele sammule oli ilmne, kuna kardeti, et uus isand hakkab kärpima nende õigusi. Sammus on tegelikult nähtud ka kuningas Eriku ettenägelikku sammu, et neutraliseerida Kristoffi võimalikke pretensioone Põhja-Eestile: kui vasallid väljendasid enda rahulolematust Taani kroonist võõrandamise pärast, võis Erik VII nende palve rahuldada ja kindlustada, et nad alluvad ka edaspidi kindlalt Taani kuningale.

Orduga sõlmisid Tartus liidu Taani Eestimaa vasallid, Saare-Lääne piiskop koos toomkapiitli ja vasallidega ning ka Tartu piiskop koos oma toomkapiitli ja vasallidega. Lisaks sellele, et ühiselt lubati vastu seista Riia linna leerile, kohustusid lepingupartnerid looma ka ühisrinde kõigi vastu, kes üritavad Eestimaa vasalle Taani troonist võõrandada. 1304. aasta lepingut on hinnatud esimeseks ulatuslikumaks üleliivimaaliseks sidemeks, mis haaras endasse ordu, Tartu ja Saare-Lääne piiskopid ühes nende kapiitlite ja vasallidega ning isegi Taani kuninga Eestimaa läänimehed. Kuigi osalesid ka näiteks piiskoppide ja Taani kuninga vasallid, ei saa pidada seda siiski seisuste ühtsuse väljenduseks, sest tegu oli selgesti Saksa ordu initsiatiivil ja juhtimisel sõlmitud liiduga, mis pidi tegutsema Riia linna vastu.

Raudkivi, Priit. Vana-Liivimaa maapäev: ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu. Tallinn, 2007
Kruus, Hans (toim.) et al. Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Tartu, 1937

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline