Sigulda leping

kaardile

1316

1316. aastal sõlmiti Siguldas Liivimaa orduharu ning Riia piiskopkonna vasallide ja toomkapiitli vahel leping, milles kolm partnerit kohustusid üksteist aitama kõikide teiste jõudude vastu. Seda on historiograafias jällegi peetud Liivimaa seisuste vahelise solidaarsuse ja ühtekuuluvustunde väljenduseks. Lepinguteksti uurimine viitab selgesti sellele, et tegemist oli sõna otseses mõttes vandenõuga kõikide vastu nii Liivimaal kui väljaspool seda.

Kui 1316. aasta liidu puhul oleks olnud tegu Riia toomkapiitli ja vasallide initsiatiivi väljendusega, siis demonstreeriks see nende nii kaugele arenenud eneseteadvust ja protesti enda maahärra - Riia peapiiskopi - võimu vastu, millest kaugemale keskaegsed seisussuhted vaevalt areneda oleksid võinud. Lepingu kõikidest sätetest kolmepoolselt kinnipidamine välistanuks täielikult peapiiskopi juristiktsiooni enda alamate üle. Ühtlasi sidus see ühinenud pooled niivõrd tugevalt, et välistas peaaegu täielikult igasuguse muu sideme Liivimaa teiste poliitiliste jõududega.

Olenemata sellest, millises ulatuses peapiiskopkonna toomkapiitel ja vasallid aga liidus osalesid, on selge, et initsiatiiv tuli ordu poolt: selle eesmärgiks polnud muu, kui peapiiskopkonna vasallide ja toomkapiitli sidumine, et selle kaudu saada vabu käsi peapiiskopi vastu tegutsemiseks nii sisemaal kui ka paavsti juures. Tegelikkuses polnud ei vasallidel ega toomkapiitlil ordu kõrval selles liidus mingit sõnaõigust. Näiteks polnud neil mingit osa 1316. aastal toimunud nõupidamisel, kus ordu üritas Saare-Lääne, Tallinna ja Tartu piiskoppe veenda liituma Riia peapiiskopi vastase leeriga.

On selge, et 14. sajandi alguses, Paide/Tartu liidust kuni 1316. aasta Sigulda kolmiklepinguni, oli Liivimaa orduharu kahtlemata kõige aktiivsem sisepoliitiline jõud, kes üritas vahendeid valimata teisi endaga siduda. Sealjuures võib teiste poliitiliste jõudude kaasahaaramist seostada vaid ordu vajadustega - niisuguses olukorras Liivimaa ühtekuuluvustundest vaevalt rääkida saab. Kogu Liivimaa sisejõudude konsolideerumisena nähtud protsess muutus olematuks, kui paavst Johannes XXIII avaldas kolm bullat, milles ta keelas ekskommunikatsiooni ähvardusel Sigulda lepingu taolised liidud.

Raudkivi, Priit. Vana-Liivimaa maapäev: ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu. Tallinn, 2007
Kruus, Hans (toim.) et al. Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Tartu, 1937

Foto: Sigulda http://cdn2.localyte.com/images/user/478177_med.JPG


 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline