14. sajandi ordu-teljelised seisustepäevad

kaardile

1362

Kui üritada Liivimaa 14. sajandi esimese poole sisepoliitilises olukorras leida selle perioodi ülemaaliste foorumite kaudu erinevaid seisusi ühendava institutsiooni algmeid, ei saa jätta märkimata, et tegemist oli eelkõige ordu poolt organiseeritud poliitiliste liitudega. Seisuslikul printsiibil ülesehitatuks saab neid kogunemisi pidada vaid sellel määral, kuivõrd on ordu pidanud tarvilikuks ühe või teise Liivimaa feodaalriigikese seisusi enda huvides kaasa haarata - mitte ühelgi juhul ei saa aga rääkida näiteks vasallide ja linnakodanikkonna omavahelisest ühtekuuluvustundest ajendatud sidemeist. Veelgi enam: vasallide puhul pole reeglina üldsegi selge, kas tegu oli iseseisva, lääniisandast sõltumatu või teda esindava jõuga. Sama süstematiseerimatult on neil kogunemistel esindanud ka linnakodanikud.

14. sajandi esimese poole seisuslikud kogunemised ei jäta kahtlust, et sisemaaliselt puudus jõud, kes oleks suutnud pidurdada ordu poliitilist võidukäiku. Feodaalse killustatusega, millele lisandus üleliivimaalise seisusliku ühtekuuluvustunde puudumine, loodi ordule soodus pind teiste sisemaaliste partneritega manipuleerimiseks vastavalt oma soovile. Sellistes tingimustes oli iga katse orduga opositsiooni astuda määratud läbikukkumisele.

Ordu korraldas 14. sajandi teisel poolel üleliivimaalisi kogunemisi tihti selleks, et enda tahet teistele poliitilistele jõududele peale suruda. Selline oli näiteks 1362. aastal toimunud Pikasilla kogunemine, mis teenis Tartu piiskopi orduvastase tegevuse taltsutamise eesmärki. Teiste seisuste toetusel süüdistas ordu seal piiskoppi, kes lubas enda vaenutsemise ülejäänud jõudude survel heaks teha.

Täiesti ootamatuks sündmuseks sai 14. sajandi lõpus aga Harju-Viru läänimeeste (kes pärast Jüriöö ülestõusu allusid ordule) pärimisõiguste laiendamine Saksa ordu kõrgmeistri Konrad von Jungingeni armukirjaga. Jüriöö ülestõusule vahetult järgnenud aastatel oli ordu enda uutele alamatele olnud dikteerijaks pooleks, aga sajandi lõpul oli Tartu piiskop loonud tugeva orduvastase opositsiooni nii Liivimaa- kui välisjõududest ja sellise tugeva vastase ilmumine oli ordu positsioone kõigutanud. Harju-Viru vasallidele avanes nii soodus hetk enda seisundi kindlustamiseks ja kõrgmeister laiendaski nende pärimisõigust sellise määrani, et nende läänide tagasiminemine maaisandale muutus praktiliselt võimatuks.

Raudkivi, Priit. Vana-Liivimaa maapäev: ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu. Tallinn, 2007


 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline