Seisustepäevad 15. sajandi alguses

kaardile

1416

14. sajandi seisustepäevad olid valdavalt seotud sisemaaliste pingete lahendamisega, kusjuures üksikute poliitiliste jõudude vastandumine oli äärmiselt terav - küll aga polnud enda õiguste huvides ühiseid leere tekkinud seisuste esindajate ühenduste näol. 14. sajandi teisel poolel eristusid küll kolmel korral ka Liivimaa hansalinnade eestvedamisel teokssaanud kogunemise, aga neid ei saa pidada piisavaks, et haarataks kaasa kõik Liivmaa poliitilised jõud. Läänimeeste tähtsuse tõus oli küll 14. sajandi teisel poolel hoomatav, aga ühegi seisustepäeva puhul ei saa öelda, et tegu oli vasallide survel kokku kutsutud kogunemisega.

14. sajandil polnud Saksa ordu Liivimaa ja Preisi harude vahel märgata olulisi vastuolusid - esimene pürgis samasuguse ulatusliku võimutäiuse poole, mille viimane enda aladel saavutatud oli. 14. sajandi lõpu ja 15. sajandi alguse ordu ja Poola-Leedu sõdadega seoses ilmnes aga selgesti kahe orduharu võõrandumisprotsess ning Liivimaa ordurüütlitele hakkas peamiseks vastaseks saama Venemaa, kus toimus Liivimaale ohtlik areng tsentraliseeritud riigi suunas.

Liivimaa orduharu siseselt eksisteerisid selles kaks kildkonda: reini-maalased ning vestfaallased - vastavalt sellele, kust Liivimaale saabunud orduvennad pärit olid - ja nende vahel hakkas ilmnema selgem vastasseis. Märgid viitasid suuresti sellele, et Liivimaa orduharus hakkas kujunema eneseteadvus, mille eesmärgiks oli Preisi haru diktaadi alt väljumine. Kui Preisimaal eksisteeris rüütelvendade võimutäius, siis Liivimaal pidi ordu tahes-tahtmata arvestama kohalike sisemaaliste partneritega.

1397. aastast kuni 1416. aastani ei toimunud ühtegi üleliivimaalist seisuslikku kogunemist ja ordu vältis teiste sisemaaliste jõududega suhtlemist. Alates 1416. aastast on ordu aga üritanud piiskoppidest maaisandatega kogu maad puudutavates küsimustes aru pidada. 1420. aastal oli Valka planeeritud ordumeistri, peapiiskopi, Tartu piiskopi ja Tallinna, Tartu ning Riia esindajate kohtumine. Teadmata põhjusel see aga teoks ei saanud, ulatuslik kokkusaamine peeti aga 1421. aastal.

 

Raudkivi, Priit. Vana-Liivimaa maapäev: ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu. Tallinn, 2007

Kruus, Hans (toim.) et al. Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Tartu, 1937

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline