Maaseadustik ja esimene maapäev

kaardile

1422

1422. aastal koostatud maaseadustikuga on seostatud Liivimaa seisusliku esindusorgani lõplikku väljakujunemist. Selles on nähtud ka teise ja kolmanda seisuse - vasallkondade ja linnakodanike - maksmapanemist maaisandate kõrval. Maaseadus oli maaisandate - piiskoppide ja ordu - vaheline kokkulepe, mis lõi eelduse, et nende kaudu tõmmatakse üleliivimaalistele kokkusaamistele kaasa ka vasallkonnad ja linnad. Sellest tekkis ka vajadus leida üksikute seisuste vaheline tasakaal, nende kaasarääkimise ulatus ja sõnaõigus maahärrade kõrval.

Teise ja kolmanda seisuse eesmärgiks polnud sealjuures otseselt saada osa valitsemisest, vaid pigem oma õigusi kindlustada. Linnade koostöö oli juba 14. sajandi linnadepäevadel ja Hansa tegevuse raames selgemini välja kujunenud ning linnakodanike seisuse üksmeelsus ilmnes ka alates 1422. aastast toimuvatel maapäevadel. Vasallkondade näol oli siiski aga tegu kuue erineva Liivimaa vasallikoondisega - erinevates feodaalriigikestes erinevatele maaisandatele alluvate läänimeeste liiduga - ja ülemaalisest väljaarenenud ühtekuuluvustundest pole nende puhul veel 15. sajandi alguses eriti võimalik rääkida. 1422. aasta maaseadustikus pole ka läänimeeste positsioon mitte mingil moel fikseeritud - nad pidid eelkõige teenima vaid enda isanda huve.

1422. aastal kogunes Valgas esimene Liivimaa maapäev, millest võtsid osa kõigi seisuste esindajad. Esimestel maapäevadel 1420. aastatel oli linnade ühine vastuseis maaisandate katsetele väärata nende huvisid kaubandusküsimustes ja aktuaalse mündireformi läbiviimises selgesti tunda. Läänimeeste puhul pole aga võimalik rääkida sellisest seisuslikust vastandumisest enda maaisandatele - samas oli see mõneti loomulik, sest nende huvid kattusid suuresti maahärrade omadega.

1420. aastatel toimunud Liivimaa seisussuhete konsolideerumine muutus aga faktiliselt olematuks ordu ja Riia peapiiskopi võimuvõitluse uue jõulise algusega 1426. aastal. Niisuguses konfliktses situatsioonis lakkasid üleliivimaalised seisuslikud kogunemised üheksaks aastaks. 1422. aasta maaseadustiku sätet, mille alusel igal aastal maad puudutavate asjade arutamiseks kokku pidi tuldama, ei täidetud.

Raudkivi, Priit. Vana-Liivimaa maapäev: ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu. Tallinn, 2007
Kruus, Hans (toim.) et al. Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Tartu, 1937

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline