Valga konföderatsiooni maapäevad

kaardile

1435

Euroopa keskaja seisukohalt vaadelduna ei kujuta Liivimaa seisustepäevad endast mitte midagi erakordset ega unikaalset - sellised ühendused on arenenud feodalismile omased. Pärast üheksa aastat kestnud pausi, kutsuti Valgas taas kokku maapäev, mille eesmärgiks pidi olema ordu ja Riia peapiiskopi lepitamine ning Liivimaa ühise maakaitse korraldamine. Seal sai alguse nn Valga konföderatsioon, mis ühendas erinevaid Liivimaa feodaalriigikesi.

Senistest maapäevadest oli 1435. aasta Valga maapäev kahtlemata kõige esinduslikum: kohal olid kõik viis Liivimaa piiskoppi ning nende kapiitlite esindajad, Liivimaa orduharu esindajad ja erinevate maahärrade läänimehed. Linnadest olid traditsiooniliselt kohal Riia, Tallinna ja Tartu raadide saadikud. Vaieldamatult suurima üleliivimaalise tähtsusega oli maapäeval sõlmitud konföderatsioonileping, milles kõik eelnevalt mainitud maaisandad, läänimehed ja linnad kohustusid lepingupartneritena kinni pidama lubadustest, et omavahelised tüliküsimused tuleb lahendada rahumeelselt, keegi ei pea välissõda teiste osapoolte nõusolekuta ning vaenlase sissetungi korral kohustutakse ühiselt maakaitsest osa võtma.

Liivimaa oludes olid sarnased lubadused selgesti täiesti pretsedenditud. Samuti olid läänimehed ja linnad maahärrade kõrval täiesti võrdsed lepingupartnerid. Nii oli reaalselt tegu erinevate seisuste esindustega, millel kõigil olid maapäeva institutsiooni töös tähtis roll. Mitmed sätted maapäeva otsustes viitavad linnade ja läänimeeste tähtsuse tõusule ja sellest tulenevatele nõudmistele, et nendega arvestataks. Siiski ei kujunenud välja stabiilset struktuuri, mis viitaks suurenevale teise ja kolmanda seisusega arvestamisele.

Kui 1422. aasta maaseadustikuga oli püütud seisuslikele kooskäimistele reeglipärast alust panna, siis uutes tingimustes, kus Liivimaa oli seotud tugevamini kui kunagi varem, jäeti maapäeva kokkukutsumine vajadusest sõltuvaks. Suuresti üritas Saksa ordu Liivimaa haru seda ära kasutada, et saavutada enda sõltumatust Preisi harust, mis suuresti ka õnnestus. Kuna sisepinged Liivimaa ja Preisimaa rüütelvendade vahel ning ka reinimaalaste ja vestfaallaste vahel olid ordus teravad, oli ordu sunnitud teiste Liivimaa jõududega koostööle minema ning see tagas ka maapäevade regulaarse ning suuresti efektiivse toimimise 1435. aastate lõpul kuni 1441. aastani - seda ajajärku peetakse ka Valga konföderatsiooni ajaks.

Raudkivi, Priit. Vana-Liivimaa maapäev: ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu. Tallinn, 2007
Kruus, Hans (toim.) et al. Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Tartu, 1937
Piirimäe, Pärtel. Liivimaa maapäev Wolter von Plettenbergi ajal (1494-1535). Ajalooline Ajakiri 2008, 1/2

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline