Esimesed streigid Eestis

kaardile

1839

Koos tööstuse ja tööliskonnaga oli tekkinud pinge ka uut tüüpi sotsiaalseteks konfliktideks - töölisrahutusteks. Need puhkesid enamasti stiihiliselt, seoses juhtkonna omavoli, tööliste halva kohtlemise, lepingust mitte kinnipidamise või muu taolise teguri mõjul. Tihti püüti majandusolukorra üldisest halvenemisest tulenevaid raskusi veeretada tööliste õlgadele, kasutades ära seda, et tööjõupuudust ei olnud, ja sedagi, et kuni seadusandlus töösuhteid otseselt ei reguleerinud, olid tööliste protestivõimalused väga piiratud.

Töölisrahutused said alguse töö seismajätmisest ja nõudmiste esitamisest ettevõtte juhtkonnale, millega võisid kaasneda korratused ja vastuhakk võimudele. Tööliste protestiavaldusi tuli Eestis ette juba 19. sajandi algupoolel, mil tooni andis välismaalastest tööliskaader. Oskustöölised olid algselt pärit peamiselt Saksa- ja Inglismaalt, kuigi neid kerkis esile ka kohalike seast.

1839. aastal alustasidki sakslastest sellid Sindi kalevivabrikus streiki, kui vabrikuvalitsus ei lubanud kahel neist töökohalt lahkuda. Kuna sakslased olid eesti töölistesse seni üleolevalt suhtunud, siis viimased streigikatsetega aga ei liitunud ja seda oli kerge likvideerida.

1840. aastail, enne suurt tööstuse laienemist oli Eestis umbes 4000 tööstustöölist, nii et silmapaistva ühiskonnakihina proletariaat veel silma ei paistnud ning ka erilisest sotsiaalset jõudu omavast liikumisest ei saa enne suurtööstuse tekkimist Balti kubermangudes tegelikkuses juttu olla. 19. sajandi teisel veerandil hakkas aga moderniseeruva maailma mood mõjutama ka töölisagulite eestlasi. Tasapisi loobuti rahvarõivaist ja hakati riietuma linnalikult.

Argipäevariided olid äärmiselt lihtsad ja praktilised ning võimalikult odavad, pidulikke rõivaid muretsedes kasutati aga kvaliteetsemaid materjale ning järgiti moejoont. See oli küll vastuolus madala palga, kehva toidu ja kitsaste korteritingimustega, kuid aitas tõsta eneseväärikust. Selline tööliste soov sotsiaalse ja majandusliku võrdväärsuse järele ülejäänud urbaniseeruva rahvastikuga ärgitas ka töölisliikumise tugevamat algust.

 

 

Vahtre, Sulev (toim.) et al. Eesti ajalugu. V, pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu, 2010

TÜ dotsendi Ago Pajuri loengute materjal


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kohus
  • kool
  • mõis
  • NB
  • nool
  • rong
  • sild
  • ülikool