Kreenholmi streik

kaardile

1872

Sedamööda, kuidas töölised hakkasid aru saama streigi mõjujõust, muutus streigivõitlus organiseeritumaks ning visamaks. 1872. aasta streigile eelnes Kreenholmi manufaktuuris töökaitse puudumise ja hügieeninõuete rikkumise tõttu massilisi haigestumisi ja mitmeid ohviterohkeid tööõnnetusi. Odava tööjõu üleküllus oli muutnud vabrikandid tööliste elu ja tervise suhtes ükskõiksemaks. Streigi ajendiks sai 1872. aastal Narvas puhkenud kooleraepideemia, mis levis kiiresti vabrikutööliste hulgas, eriti uue kanali ehitustöödel töötavate kiviraidurite seas.

2. augustil nõudis 200 kiviraiujat lahkumisluba, et põgeneda koolera eest, mis oli lühikese ajaga nõudnud 334 inimelu. Võimude keeldumisel lahkus järgmistel nädalatel illegaalselt 412 kiviraidurit ja veel üle 400 inimese keeldus töötamast. Seejärel katkes ka vabrikutööliste kannatus. 7. augustil nõudsid kangrud sanitaarolude parandamist ja varem kehtinud paremate töötingimuste taastamist: lühemat tööpäeva, suuremat töötasu, ülekohtuste trahvide ja palgast mahaarvamise kaotamist. Kui vabrikuvalitsus sellele nädal otsa ei reageerinud, katkestas 500 kangrut töö ja esitas oma nõudmised.

Esiteks nõuti luba pidada lõunat senise 1 tunni asemel poolteist tundi. Sooviti, et töö algaks hommikul kell 5.30 senise 5.00 asemel. Nõuti, et töölisi trahvitaks masinaosa lõhkumise eest vastavalt selle maksumusele mitte suuresti omavoliliselt, nagu oli toimunud seni. Halva töö ja vähese tööviljakuse eest taheti karistuseks mitte trahvimist vaid vabrikust vallandamist. Töölised soovisid ka võimalust eraldada lastele (kes samuti töötasid) rohkem aega kooliskäimiseks.

Vastuseks asus vabrikuvalitsus taotlema tööliste vastu kaitset ja abi kubernerilt ja sandarmivalisuselt ning asi jõudis isegi keisri ette. Viimasele 20. augustil tehtud sandarmide ettekandes märgiti sealjuures, et Kreenholmi streik on nõudmiste iseloomult ja streikijate visadudelt esimene sedalaadi nähtus Venemaal, mis sarnaneb suuresti vabrikutööliste streikidega Lääne-Euroopas. 21. augustil panid töölised vabrikus masinad täiesti seisma ja valisid esindajad kuberneriga läbirääkimiseks - neist pooled olid eestlased ja pooled venelased.

Vahtre, Sulev (toim.) et al. Eesti ajalugu. V, pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu, 2010
Zettenberg, Seppo. Eesti ajalugu. Tallinn, 2011

Foto: http://i29.fastpic.ru/big/2012/0111/98/22e749e29ecd94ec60f911c3e7ff9898.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kohus
  • kool
  • mõis
  • NB
  • nool
  • rong
  • sild
  • ülikool