Streigid tööstuskriisi ajal

kaardile

1882

1881. aastal puhkenud tööstuskriisi tingimustes, mis andis eriti tunda tekstiilitööstuses, püüdsid vabrikandid korvata sissetulekute vähenemist kulutuste kärpimise ja toodangumahu suurendamisega.

Oktoobrikuus hakati Kreenholmi Manufaktuuris näiteks varasema 12-tunnise tööpäeva asemel töötama pidevalt, ööpäev läbi. Kaheksatunnisele tööle järgnes sama pikk vaheaeg, seejärel algas uus vahetus. Sellega kaasnesid palgakärped ja omavoli kasv sai aluseks töölisrahutustele.

1882.-1886. aastal aset leidnud tööstuskriisi perioodil kerkis kogu Venemaal suur töölisrahutuste laine. Selle üldisema tulemusena moodustati mitmeid komisjone, ning valitsus asus reguleerima tööandjate ja töötajate suhteid. Tööstuskriisi tõttu kasvasid elukallidus ja tööpuudus ka Eestis. Tootmise kärpimise tõttu piirati tööpäeva 12 tunnile, kohati lühendati töönädalat, mistõttu töötasu langes. Töötute hulk kasvas, mis võimaldas vabrikantdel survet töölistele tugevdada.

See põhjustas rohkesti streike, kus põhinõudeks oli töötasu tõstmine. Suurim ja kõige visam streik leidis jällegi aset Narvas. 1882. aasta juuli lõpul nõudsid Kreenholmi töölised töötasu tõstmist, ebaõiglase trahvisüsteemi revideerimist ja vihatud ülemuste vallandamist. Seekord olid algatajaiks ning juhtijaiks vabrikus töötanud ja elanud vene töölised. Kuna nende nõudeid ei rahuldatud, alustas kogu vabrik 2. augustil streiki.

Järgmistel päevadel ühinesid sellega Narva kalevivabriku ja Zinovjevi malmivalutehase töölised. 12. augustini kestnud üldstreik, mis hõlmas üle 80% Narva piirkonna töölistest, murti kohalesaadetud sõjaväe ja politseijõududega ning ähvarduste abil. Kreenholmi vabriku töölised jätkasid streiki kuni 16. septembrini, streigimurdjate kasutamise, massiliste arreteerimiste ja peksukaristuste sunnil järk-järgult taandudes. Arreteeritud ja väljasaadetud töölistest oli 33 eestlased ja 212 venelased. Aktiivsemate streikijate seas oli rohkesti noori, kelle suhtes rakendati massiliselt tegelikkuses keelatud peksukaristust.

Võrreldes eelmise suurstreigiga oli 1882. aasta Kreenholmi streik organiseeritum ning streikijad distsiplineeriutumad, mis sai iseloomulikuks ka järgneval perioodil üha tavalisemaks saanud tööliste väljaastumistele. 1883. aasta suvel toimus näiteks Kunda tsemendivabriku tööliste streik, mis lämmatati samuti sõdurite abil. Streikijad protesteerisid peksukaristuse ja töölt lahkumisel tehtavate takistuste vastu. 42 töölist arreteeriti, 9 mõisteti vangi, paljud said rahatrahvi. Väiksemaid streike toimus 1880. aastail veel mitmel pool Eestis.

Vahtre, Sulev (toim.) et al. Eesti ajalugu. V, pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu, 2010

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kohus
  • kool
  • mõis
  • NB
  • nool
  • rong
  • sild
  • ülikool