Sotsialismiideede jõudmine Eestisse

kaardile

1888

19. sajandi lõpul hakkasid Eestis laiemalt levima libaraalsed ja sotsialistlikud ideed, mis jõudsid siia Lääne-Euroopast, peamiselt Saksamaalt, saksa haritlaste vahendusel. Siiski ei tähendanud see muidugi, et tekkinud oleks mingid massi- või töölisliikumied, mis sotsiaaldemokraatlikke teooriaid levitanud oleks. Ideed levisid peamiselt läbi Tartu ülikooli õppejõudude ning üliõpilaskonna, mis koosnes peaasjalikult baltisakslastest. Nende seas hakkasid juba 1880. aastatel tekkima esimesed marksistlikud ringid.

Eestlasteni jõudsid sotsiaaldemokraatlikud ideed veidi hiljem. Kui 1878. aastal keelustati Saksamaal Saksa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei tegevus, lahkusid selle liikmetest väga paljud enda kodumaalt ja suundusid muuseas ka Venemaa tööstuskeskustesse, jäädes niiviisi pidama ka Baltikumi.

Sotsiaaldemokraatia toojaks eestlaste sekka võiks pidada tööstustöölist Aleksander Burlandi. Tema Tallinna kodus hakkasid 1880. algul koos käima ka mõned eestlased, sealhulgas näiteks Mihkel Martna (pildil), Eduard Vilde ja Jaak Järv, kes võtsid uued ideed ka omaks.

Sõpruskond ei püsinud aga väga kaua ning mehed sattusid erinevatesse kohtadesse. Martna asus Tartusse ning rikastus kiiresti ja sai oskuslikuks maalermeistriks. Ta jõudis lõpuks nii kaugele, et ei pidanud enam tööd tegema, rentides elatise teenimiseks välja vaid enda suurt Tartus Ülejõel asuvat maja.

Juba 1880. aastate lõpus hakkasid tema juures koos käima põhiliselt sotsiaaldemokraatiast huvitatud üliõpilased, kellest algselt paljud oli lätlased, aga peagi ka eestlased. Nende sekka kuulusid näiteks Gottlieb Ast (Karl Asti vanem vend) ning Richard Aavakivi, kelle juhitud illegaalses ringis tutvusid 1890. aastatel sotsialismiideedega paljud Tartu eesti üliõpilased.

Kuna avalikkuse ette polnud võimude vastasseisu tõttu võimalik sotsiaaldemokraatlike ideedega astuda, asus Martna juhitud rühmitus korraldama kõneõhtuid erinevates Tartu seltsides ja publitseerima perioodilisi väljaandeid, millest tähtsaim kandis nime „Rahva Lõbuleht". Nendes propageeriti eelkõige materialistlikku maailmavaadet ja räägiti ka Darwini evolutsiooniteooriast ning teaduse edusammudest. Viimaste teemade vahele üritati aga ka väga ettevaatlikult lisada sotsialistlikke mõtteid demokraatiast ning kõikide rahvakihtide võrdusest, aga mitte otseselt marksismist.

Vahtre, Sulev (toim.) et al. Eesti ajalugu. V, pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu, 2010
Zettenberg, Seppo. Eesti ajalugu. Tallinn, 2011

Foto: http://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Martna

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kohus
  • kool
  • mõis
  • NB
  • nool
  • rong
  • sild
  • ülikool