Spordielu arendamine 1920. aastatel

kaardile

juuni 1926

Vaatamata Eesti atleetide silmapaistvatele esinemistele maailmatasemel võistlustel, ei pööranud noor vabariik 1920. aastate alguses eriti tähelepanu spordielu arendamisele. 1926. aasta aprillis kohtus aga II Eesti kehalise kasvatuse kongress, millest võttis osa 138 delegaati.

Suuresti esineti ettekannetega kooli ja kehalise kasvatuse teemadel, aga arutati ka spordi tähtsuse üle kaitseväes jms. „Rahva kehalise tubliduse, töövõime ja vaimsete omaduste arendamiseks" võeti vastu 11-punktiline resolutsioon. Ühe tähtsaima aspektina toonitati selles vabariigi valitsuse ja omavalitsuste ülesannet alustada kogu Eestis mängu- ja spordiväljakute võrgu loomist.

1926. aasta juunis avati Kadriorus Rohelisel aasal Baltimaade moodsaim staadion, mille eellugu ulatus Vabadussõja aega, mil käsitletava maa-ala lubas sõjas osutatud teenete eest sportlaskonnale kinkida peaminister Konstatin Päts.

1923. aastal sõlmis valitsus Eesti Spordi Keskliiduga lepingu staadioni rajamiseks.

Arhiteks Karl Burman projekteeris staadionitribüüni, mis rahuldas ka laululava vajadusi - 1923. aastal toimuski seal laulupidu. Staadioni maa-ala plaanid tegi aga saksa arhitekt Renner. 1926. aasta 13. juunil avas Baltikumi moodsaima staadioni 15 000 pealtvaataja ees riigivanem Jaan Teemant. Seejärel toimus Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlus, mille võitis Eesti 3:1.

Jalgpallis oli Eesti koondis 1920. aastatel üldse suhteliselt silmapaistev. 1927. aastal toimus näiteks FIFA kongressil Helsingis rahvusvaheline jalgpalliturniir Helsingi, Oslo, Stockholmi, Dresdeni ja Tallinna meeskonna osavõtul. Tallinna meeskond (mis oli sisuliselt rahvuskoondis), alistas üllatuslikult Oslo ning mängis viiki Helsingiga, pälvides FIFA kiidusõnu. Eriti silmapaistev oli väravavaht Evald Tipner, kellele FIFA president Jules Rimet isilikult tõdes: „Te olete üks parimaid väravavahte, keda ma näinud olen. Tänan teid sellise mängu eest."

Kui 1924. aasta lõpul kuulutas „Eesti Spordileht" välja küsitluse, et selgitada välja Eesti kõigi aegade suurimad sportlased, oli neist esimesel kohal kergejõustliklane Aleksander Klumberg, kellele järgnesid äsja Pariisis kuldmedali võitnud Eduard Pütsep ja 1920. aasta Antverpeni olümpia hõbemedalist, kergejõustliklane Jüri Lossman. Neljandale kohale jäi Eesti esimese olümpiakulla omanik, tõstja Alfred Neuland. 1920. aastatel tippvormis olevate populaarsete sportlastega konkureeris aga ka veel viis aastat pärast oma surma maadleja Georg Lurich, kes oli edetabelis viiendal kohal.

XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. I osa, 1900-1940. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2002
Vahre, Sulev. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasisesesvumiseni. Tartu, 2005

Foto: http://www.kadriorustaadion.ee/?page=1&id=1342&gallery_id=17&action=

 

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • NB
  • nool
  • teater