Linnade teke

kaardile

1230

Linnade teke ja areng kõrgkeskajal muutis otsustavalt Lääne-Euroopa ühiskonna üldilmet ja pani aluse tänaseni keskvale kapitalistlikule majandusviisile. 13. sajandiks olid kõikjal Euroopas linnades saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgu. Hiliskeskajaks oli tavaliseks saanud ka linnaõiguse olemasolu, mis eristas linnalist asulat küladest ning alevitest. Linnad tekkisid ka keskaegsel Liivimaal, mis oli eriti hansakaubanduse läbi seotud eelkõige Läänemere ruumiga, aga kaudsemalt ka kaugemate ladinakristliku maailma aladega.

Pildil: Joonistus Tartust 16. sajandil

13. sajandi alguseks Eesti aladel linnu veel tekkinud ei olnud, kuigi eksisteerisid mõned kauplemiskeskused. Siiski puudusid keskaegsel Liivimaal tekkinud linnadel muinasaegsed eellased. Uute linnade rajamisel polnud eeskätt tähtis muinasaegse asustuskeskuse olemasolu, vaid geograafiliselt soodsad tingimused, eeskätte hea ligipääs meretranspordile või asend suure vee- või maismaatee ääres. Linnade kujunemise rütm oli Eestis küll sama, kui lääne- ja idapoolsetel aladel, aga areng jäi siin mõneti seisma – väga suuri linnasid siinsetel aladel keskajal ei tekkinud.

Keskaegse Eesti linnad, mille elanike seas oli sisserändajate kõrval ka eestlasi, tekkisid ristisõdade tulemusena Liivimaale uue võimu tugipunktideks olevate linnuste juurde – eeskätt kaugsuhtlusteede sõlmpunktidesse ja sadamakohtadesse. See võimaldas niihästi suhtlust vallutajate emamaa ja teiste keskustega kui ka tagamaade kontrollimist. Uutele linnadele hankisid kohalikud maaisandad või linnaelanikud ise kiiresti ka linnaõigusi. Linn ise moodustas aga omavalitsusliku kogukonna, mille eesotsaas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid peamiselt rikkad kaupmehed.

Kuigi linna kodanikkond omas enda elu korraldamisel tähtsat ja laialdast rolli, soosid ka Liivimaa maaisandad – Taani kuningas, piiskopid ja Saksa ordu – linnade teket, lootes nenede kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Linlased vabanesid enamasti aga maahärra kohtuvõimu alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Isandale jäi õigus nõuda linnale kaupmelise eest tolli ning muid makse. Kuna Liivimaa linnade taga oli suuresti vallutajate eliit, kujunes linnaelu selgesti saksapäraseks nii elukorralduse kui õiguslike aluste ja kultuuri poolest.

Pildid:

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/27/Tartu_1553.jpg/800px-Tartu_1553.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline