Linnad ja maahärrad

kaardile

1238

Linna ja maahärra suhted kujunesid Euroopa eri osades keskajal küllalt erinevaks. Väiksed linnad jäid enamasti isanda kindla viõmu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust ega vabaneda maahärra võimu alt. Suuremad linnad võisid aga saavutada suhteliselt laialdase autonoomia. Lääne-Euroopa linnad vabanesid 11.-13. sajandil suuresti oma isandate ülemvõimu alt ning linnakodanike raskelt kättevõidetud vabadused said seepeale Euroopa linnadefinitsiooni oluliseks osaks. Kesk- ja Ida-Euroopas juhtis linnastumist aga just maahärrade aktiivne poliitika.

Piiskop Alberti rajatud Riia linn oli plaanitud piiskopkonna keskuseks, kuid juba vallutuse ajal selgus, et linnakogukond, mille juhtgrupi moodustasid saksa kaupmehed, kujutab endast ka arvestatavat iseseisvat jõudu. Riiast sai edaspidi suurim ja tähtsaim linn Liivimaal, mille kodanikel oli oluline roll mitmetes relvakonfliktides ja piiratud määral ka Liivimaa poliitika juhtimises. 13.-16. saj võitlus Saksa ordu ja Riia peapiiskoppide vahel selle üle, kes on Riia isand, sai kogu Liivimaa keskaja poliitilise ajaloo põhinähtuseks.

Pildil: Taani kuninga Valdemar II pitsat

Teine suur algus Liivimaa linnastumises tehti Taani kuninga valdustes Põhja-Eestis. Tallinnasse rajati juba 1219. aastal taanlase linnus, ning 1230. aastast on teateid suuremast sakslaste sisserändest Ojamaalt. Tallinna omavalitsusest on esimene kindlam teade 1248. aastast, mil kuningas lubas linnale Lübecki linnaõiguse kasutamist. Linnakogukonna autonoomia aga laienes Taani kuningate võimu all pidevalt. Ka 1346. aastal, kui Tallinn langes Saksa ordu võimu alla, jäid monarhide antud privileegid selles kehtima. Taani kuninga initsiatiivil kasvasid linnadeks ka Rakvere ja Narva.

Maahärrad soosisid 13. sajandil linnade teket, aga mitmel pool oli linnade aregu taga ka kodanike kogukondade tahe oma õiguste juurdenõutamisel. Linnade omavalitsus ja juriidiline staatus aga erines Liivimaal tugevasti: Riia, Tallinn ja Tartu suutsid enda autonoomiat kindlustada, aga väikelinnad ei suutnud kunagi maahärrade ülemvõimu alt vabaneda. Tallinn, Tartu ja Riia tunnustasid küll valitseja ülemvõimu, aga toimisid oma siseasjade ja kaubanduse kontrollimisel peaaegu iseseisvalt. Siiski jäid linnad alati maahärrale oluliseks majandusliku sissetuleku allikaks ning laiendasid ka tema poliitilist võimubaasi.

 

Pildid:

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8c/Valdemarsejrssegl.jpg/800px-Valdemarsejrssegl.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline