Gildid

kaardile

1341

Linnaelanikud organiseerusid keskajal ametite kaupa korporatiivsetesse ühendustesse – gildidesse. Need toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: need kontrollisid tootmist, kehtestasid mingi alade tegelevatele linlastele reeglid, määrasid kindlaks hinnad ning keelasid toota neil, kes organisatsiooni ei kuulunud. Kõike seda reguleeris vastav põhikiri ehk skraa. See ei olnud ainult õiguslik dokument, mis määratles ühenduse liikmeskonna ja tegutsemisprintsiibid, vaid ka ühiste väärtuste kogum. Skraades pandi suurt rõhku grupisolidaarsusele ja kaitumisnormidele. Nii moodustasid gildiliikmed vastavalt skraadele linna kaitsesalku, korraldasid ühissöömaaegu ja jootusid ning osalesid linnapidustustel.           

Hiliskeskajal olid suuremates linnades kõik kodanikud gildidesse organiseerunud. Lisaks ametialastele ühendustele võisi aga kuuluda ka ühte või mitmesse usulisse vennaskonda. Ilmselt koondusid ühiste huvidega või ühest piirkonnast Liivimaale saabunud inimesed gildidesse juba 13. sajandil, kuid alles 14. sajandi jooksul toimus erialadesüvenev spetsialiseerumine ja selgem jagunemine kutsealasel põhimõttel. Tallinnas olid vanimateks püha Olavi ja püha Kanuti gildid, millest hilisemalt 14. sajandi keskel eraldus Suurgild. Viimane koosnes enamasti kaugkaubandusega tegelevatest jõukatest saksa soost suurkaupmeestest, kelle seast valiti ka raeliikmeid – käsitöölised rae liikmeks ei saanud.

Pildil: Detail Tallinna Mustpeade majalt, mis kujutab vennaskonna kaitsepühakut Mauritiust

Kui Suurgildi liikmed olid abielus ja linnakodanikud, siis Mustpeade vennaskond ühendas Tallinna vallalisi kaupmehi ja kaubaselle. Sinna võeti vastu ka meremehi ning ajutiselt linnas viibivaid võõramaa kaupmehi. Nagu Tallinnas, olid Suurgild ning Mustpeade vennaskond olemas ka Tartus ja Riias. Kui Tallinnas kuulusid käsitöölised peamiselt Kanuti ja Olavi gildidesse, siis Tartus moodustasid nad Suurgildi kõrval oma Väikegildi. Käsitööliste gildid olid Liivimaa kolmes suures linnas nii-öelda katuseorganisatsioonid, mis koondasid eri käsitööharude ühendusi – tsunfte – ja selliseid ametimehi kellel oma tsunfti polnud. Väikelinnades oli vaid üks gild, mis ühendas enamikku kodanikest. Lisaks oli keskaegsetes linnades arvukaid religioosseid vennaskondi, näiteks Tallinna Püha Ihu gild.

Gildid ja muud ühendused pidid pakkuma oma liikmetele sotsiaalset turvalisust, kaitsma nende ühiseid ametialaseid ja usulisi huve ning korraldama seltsielu. Neile kuulusid linnas hooned, kus liikmed kohtusid või aega veetsid. Gildidel olid oma kabelid ja kaitsepühakud, nende liikmete seas olid olulisel kohal ühised tegevused nagu palvused, protsessioonid ja pidustused, mis tugevdasid liikmete grupiidentiteeti. Kui gildi liige sattus majanduslikesse raskustesse või oli sooritanud kuriteo, võis ta ühenduselt abi loota. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest.  Tähtsal kohal oli ka surnud liikmete mälestamine. Tallinna, Riia ja Tartu suuremad gildid moodustasid vastava linna kogukonna ning esindasid selle huve, mõjutades ka linna valitsemist.

Pildid:

http://www.tallinn.ee/gal_pildid/53153.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline