Hansa liit

kaardile

1380

Põhjamere ja Läänemere kaubadeedel sai 12. sajandil peamiseks kaubavahendajaks Hansa liit. See oli algselt saksa kaupmeeste ühendus, mis pidi abistama ja kaitsma oma liikmeid, eriti kaubaretkedel Vene aladele. Põhja-Venemaalt hankisid hansakaupmehed peamiselt karusnahku, mett, tõrva, lina ja vaha mida toimetasid Lääne-Euroopasse. Ida poole liikusid aga eelkõige heeringad, sool, vein, õlu, raud, tina ja väärismetallid. Venemaal kujunesid Hansal väga tihedad sidemed Novgorodiga, kuhu rajati ka kaubakontor. Hansa liit omas Läänemere ääres ka poliitilist võimu ja linnad suutsid enda tahtmisi valitsejatele peale suruda. 14. sajandil alistas liit sõjas lausa Taani kuninga.

Pildil: Keskaegne Lübecki sadam

Hansa kokkukuulumine põhines eelkõige isikutevaelistel suhetel, aga kuna paljudes Läänemere linnades muutusid raadides domineerivaks just hansasse kuuluvad suurkaupmehed, sisus liit tihedalt kokku ka linnu. Siiski olid hansalinnade tooniandvad isikud omavahel eelkõige seotud isiklike sugulus- ja ärisidemetega. Väljaspoolt hansalinnu koondus liidu kaupmeeste tegevus kaubakontoritesse – neid leidus näiteks Vene linnades, Inglismaal ja Madalmaades. Hansa tähtsamaiks keskuseks sai 14. sajandi alguseks Lübeck ning poliitiliseks organiks linnade esindajate kokkutulekud – hansapäevad – kus otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jms. Esimene selline hansapäev toimus teadaolevalt 1356. a.

Hansa kohalolek Liivimaal sai alguse juba 1201. aastal, mil piiskop Albert asutas Riia linna, mis sai kiiresti uueks vahendajaks Venemaa-kaubanduses ja kuhu saabusid mitmed saksa kaupmehed, kes said uues linnas mitmeid eesõigusi. Eestis asuvatest hansalinnadest olid kahtlemata mõjukamad Tallinn ja Tartu. Hansalinn oli ka Uus-Pärnu, mis evis küllaltki olulist tähtsust 14. sajandil, olles tähtis kaupade sisse- ja väljaveosadam. Ka Viljandi kuulus Hansa liitu, kuid polnud väga oluline kaubakeskus. Lätis jäid muud hansalinnad – Lemsalu, Straupe, Võnnu, Volmari, Koknese, Kuldīga ja Vindavi – selgelt Riia varju. Ainus oluline Eestis asunud kaubanduskeskus, mis ei kuulunud Hansasse, oli Narva. Riia kaupmehed saavutasid kiiresti juhtpositsiooni Venemaale suunduvad kaubanduses.

Eestis oli kaubanduse seisukohalt soodsaimad asendis maismaa- ja veeteede ristumiskohal asuv Tartu, mis oli otseühenduses Pihkvaga. Tartu oli väga tähtsal positsioonil ka Novgorodiga suhtlemisel. Suured mereteed möödusid aga ka Tallinnast, millest sai oluline kaubanduskeskus ja vahepunk Venemaale suundudes või sealt naastes. Nii etendas Tallinn samuti olulist rolli Novgorodiga suhtlemisel ning kujunes peamiseks sisseveosadamaks ning laokohaks soolale. Riia, Tallinn ja Tartu osalesid aktiivselt ka hansapäevadel, väikelinnad nendele tavaliselt ei jõudnud, kuid nende huve esindasid suuremad Liivimaa linnad.

Pildil:

Hansa tähsamad keskused Lääne- ja Põhjamere ääres

 

Pildid:

http://webzoom.freewebs.com/graham7760/Luebeck-1350.jpg

http://wps.ablongman.com/wps/media/objects/262/268312/art/figures/KISH217.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline