Kaubandus

kaardile

1400

13. sajandil, mil rajati esimesed Liivimaa linnad, kasvasid linnad jõudsasti kogu Euroopas. Ühtlasi tungis järjest laiemalt kõikidele elualadele. See kergendas kaupmeeste tööd, kes ise rändasid üha vähem kaubakoormaga laatadele ning pigem hakkasid ettevõtjateks, kelle kaupa vedas laevnik või voormees ning mida turustas seejärel sihtkohas viibiv agent. Ka Liivimaa muutus üheks kindlaks lüliks Euroopa linnade kaubandussüsteemis. Peamiselt huvitas võõraid kaupmehi Venemaa-kaubandus, millega tegelesid valdavalt lüübeklased. Kohapeal tegutsevad hansakaupmehed aga mängisid olulist rolli Liivimaa linnade ühinemisel Hansa liiduga.

Pildil: Novgorodi keskaegne turg

Ida-lääne suunalises transiitkaubanduses liikusid peamiselt Põhja-Venest, aga vähemal määral ka Soomest ja Skandinaaviast pärit karusnahad, millele lisandusid ka muud loomanahad ning pargitud nahk. Ülimalt tähtis kaubaartikkel oli vaha, millest valmistati eelkõige küünlaid. Lääne-Euroopas olid väga nõutud ka ida poolt pärit lina, tõrv ning kanep. Eesti alade saadustest eksporditi eelkõige vilja – nii rukist, kaera kui otra – mille toodangut suurendas eelkõige mõisapõldude laienemine hiliskeskajal. Seda osteti peamiselt urbaniseerunud Madalmaades. Liivimaalt on välja veetud ka kala, rasva ja ehitus- ning hauakive.

Lääne poolt saabus Liivimaale ning siit edasi vene aladele peamiselt tekstiilikaubad, eelkõige kalev, mis hansakaubanduse esimestel sajanditel pärines peamiselt Flandriast, hiliskeskajal aga ka Hollandist, Inglismaalt ning isegi Itaaliast. Massiliselt figureeris transiitkaubanduses ka sool, mis peamiselt pärines Prantsusmaa lõunarannikult, millega hakkasid aga võistlema Põhja-Saksa ning ka Lissaboni alad. Heeringad, mis olid suuremas osas püütud tänapäeva Lõuna-Rootsi aladelt Skånest, olid nii Liivimaal kui vene aladel oluline importkaup. Muud kaubaartiklid, mis Lääne-Euroopast pärinesid, olid peamiselt veinid ja õlu, vääris- ja tarbemetallid ning ka relvad.

Liivimaalt välismaale ja vastupidi liikusid kaubad laevadel. 14.-15. sajandi laevad suutsid kanda umbes 300 tonni kaupa, aga 15. sajandi teisel poolel Läänemerel levima hakanud kraveel suutis kanda juba kuni 1500 tonni. Enamasti kuulusid Liivimaale seilavad laevad kas hollandlastele, lüübeklastele või teistele mereäärsete hansalinnade kodanikele. Siinsed kaupmehed võisid küll olla osanikud mõne laeva juures, aga suuri oma aluseid neil polnud, nag tegelesid kaupade vahendamisega. Kaubasuhted olid aktiivsed aga ka linnakaupmeeste ja mõisnike ning isegi talupoegade vahel, kes põllumajandussaadusi linnadesse müüsid. Linnade kaupmeestel oli ka eesti talupoegadest kaubapartnereid, keda nimetati „sõpradeks“.

Pildid:

http://www.iakovlevskoe.ru/images/stories/Gallery/Vasnecov/vasn9.JPG

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline