Linnaelu

kaardile

1500

Keskaegsed linnad olid oma kaasaegsetele suuresti harjumatuks nähtuseks ning uudseks tegelikkuseks. Samas polnud tegu täiesti maapiirkondadest eraldatud paigaga: linnad olid maaga suuresti läbi põimunud. Pealegi elasid linlased müüride vahel poolruraalset elu koos põllulapikeste, peenarde ja kariloomadega. Siiski oli kontrast maa ja linna vahel keskajal erakordselt tugev. Linnas oli oma eriline elulaad, mis nägi näiteks ette igapäevast raha kasutamist, mis maarahvale oli suuresti võõras. Linnaelanikud elasid tihedalt koos ning puutusid pidevalt kokku kaaslinlastega. Kodanike elu kulges alati kogukonna – näiteks naabruskonna – või instutisiooni – gildi, tsunfti, vennaskonna – juhtimisel.

Rikkad kodanikud elasid reeglina kolme- või neljakorruselistes uhketes kivimajades, aga vaestele tähendas linnaelu, et tuli kahe-kolme peale jagada üht pööningukambrit. Perekonnad võtsid majades enda alla mitmeid tubasid, aga ikkagi tuli tihti näiteks kaevu või kööki teistega jagada. Käsitöölised elasid reeglina isiklikus majas, kus oli ka nende töökoda, aga nende ruumides elasid ka teenrid ja õpipoisid. Nii tuli linlastel harjuda sellega, et neid ümbritsesid igal pool väga erinevates majanduslikes tingimustes elavad ja erinevaid ameteid pidavad inimesed. Ühtlasi sõltus linn sisserändest: tavalised olid väikesed perekonnad, milles oli vähe lapsi, paljudel linlastel polnud üldse järeltulijaid ja iibele olid laastava mõjuga ka epideemiad.

Pildil: Jõukad hiliskeskaegsed linnakodanikud

Avalikku ruumi ilmestasid vapid, pildid ja märgid. Gildimajade fassaadil, akendel ja mööblil võis näha vastava ühenduse embleemi ja kaitsepühaku kujutist. Elumajade kuuluvuse kohta andis tunnustust omaniku vapp või peremärk. Käsitööliste poodidel-töökodadel olid vastava eriala sümbolid või muud „reklaampildid“. Linnamaastik oli ka pideva ehitustöö tõttu konstantselt muutuv. Suureks probleemiks oli linnades puhta joogivee hankimine, millega raed jõudumööda tegelesid. Tallinnas rajati paeplaatidega vooderdatud veejuhtimissüsteem, 15. sajandi algupoolel ehitati välja tänavate all kulgev, õõnsaks puuritud puutüvede torustik, mille kaudu vesi juhiti avalikesse kaevudesse ja erakaevudesse majade keldrites.

Suur elanikkonna tihedus keskaja linnas põhjustas lisaks tõsiseid heakorra- ja hügieeniprobleeme. Ulatuslik loomapidamine tekitas jäätmeid ja raskendas tänavate korrashoidu. Aja jooksul pöörati siiski üha rohkem tähelepanu elukvaliteedile ning tegeleti avaliku ruumi korrashoiu ning tänavaehitusega. Elamu puhtusele, nagu ka isiklikule hügieenile, ei pööratud keskajal siiski kõrgendatud tähelepanu. Kõige sagedamini pesti käsi ja kägu, laialt oli levinud iganädalane pesemine, milleks olid linnas nii era- kui ka avalikud saunad. Sellele vaatamata olid erinevad haiguspuhangud keskaegsele linlasele pidevaks ohuks ja hirmuks.

Pildid:

http://www.siue.edu/COSTUMES/images/PLATE24AX.JPG

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline