Nõukogude Liit ja Teine maailmasõda

kaardile

veebruar 1944

Nagu enne Teise maailmasõja puhkemist jäi sõjajärgsetel aastatel Nõukogude Liit jätkuvalt totalitaarseks riigiks, kus kogu võimutäius oli koondunud Jossif Stalini kätte, kes oli ühtaegu nii kommunistliku partei peasekretär kui ka valitsusjuht. Sõja järel tervnes sisemine võimuvõitlus Kremlis, mis oli iselooomustanud juba 1930. aastate Nõukogude Liitu. Rivaalitsesid vanemad, pikajalised kommunistliku partei liikmed ning nende keskmisest ja nooremat põlvkonnast pärit seltsimehed. Ulatuslikumaks poliitiliseks protsessiks oli 1940. aastatel nn Leningradi süüasi, mille käigus suutsid vanema põlvkonna esindajad võimu juurest eemaldada enda konkurendid nooremast põlvkonnast.

Teine maailmasõda oli vaatamata tohututele inim- ja materiaalsetele kaotustele Nõukogude Liidu positsioone maailmas oluliselt tugevdanud ning riigi sõjaline võimsus oli vaieldamatu. Punaarmee ridades oli sõja lõppedes 11,9 miljonit inimest ning ka demobiliseerimise järel jäi relvade alla 2,9 miljonit meest. Hiiglaslik armee aga Nõukogude Liidule sõjalist üleolekut ei taganud, kuna tuli arvestada USA majandusliku võimsuse ja tuumarelva-monopoliga. Juba 1945. aastal loodi aga Stalini käsul erikomitee, mis pidi tegelema aatomipommi väljatöötamisega. See täitis peagi ka enda eesmärgi ning Nõukogude Liit sai maailma teiseks tuumajõuks 1949. aastal. Sellega koos sündis maailmalõpulise aatomisõja puhkemise oht.

Nõukogude Liit oli Teise maailmasõja lõppedes enda otsese valitsemise või mõjuvõimu alla toonud laialdased alad Ida-Euroopas, mis lisandusid kommunistliku impeeriumi ulatuslikele valdusele Aasias. Teise maailmasõja alguses vallutasid Nõukogude väed Poolale kuulunud Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene, 1940. aastal okupeeriti ja annekteeriti Nõukogude Liidu koosseisu Eesti, Läti ja Leedu ning Bessaraabia tänapäeva Moldova aladel. Soomega peetud Talvesõja tulemusena vallutati ka Karjala territoorium. Lisaks kindlustas Moskva enda laialdase võimu Poola, Ungari, Tšehhoslovakkia, Bulgaaria, Rumeenia, Jugoslaavia ja okupeeritud Ida-Saksamaa üle, kus võimule tulid kommunistlikud parteid. 

Nõukogude Liidu võimu tohutu laienemine maailmas viis riigi külma sõja all tuntud vaikiva konfliktini teise suurjõu USA-ga. Moskvas lähtuti sealjuures seisukohast, et maailm jaguneb kaheks vastandiks: peatselt oma sisevastuolude tõttu kokkuvarisev kapitalistlik imperialismi-maailm ning kommunistlik rahuleer, kuhu kuulusid Nõukogude Liit ja selle Ida-Euroopa satelliitriigid. See vastasseis suunas ka nõukogude sisepoliitikat. Stalinliku majanduspoliitika sihiks jäi niiviisi ka pärast sõda rasketööstuse eelisarendamine, et tugevdada Nõukogude Liidu sõjalist võimsust. Laiatarbakaupade tootmine ja inimeste igapäevaelu vajaduste rahuldamine jäi seega tagaplaanile ning toidu- ja olmekaupade kesisus andis tunda ka Eestis.

Pildid:

http://www.landofthemorningstorm.com/corbis/BE027407.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool