Nõukogude võimu taaskehtestamine Eestis

kaardile

september 1944

1940. aastal, pärast riigi okupeerimist Punaarmee poolt, oli Eestis rajatud nõukogudelik võimuaparaat ja samal aastal loodud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli liidetud Nõukogude Liiduga. Pärast kolmeaastast Saksa okupatsiooni Teise maailmasõja ajal, toimus 1944. aastal nõukogude võimu taastamine Eestis sõjaväe abil: Punaarmee väeüksuste kannul saabusid Eestisse partei- ja nõukogude organid, et alustada kohapeal uuesti sotsialistliku võimu rajamist. Selle juures etendasid esialgu tähtsat rolli operatiivgrupid, mida hakati Nõukogude tagalas looma 1943. aasta lõpus. Neis nähti sõjajärgse Eesti NSV võimuaparaadi tuumikut, mille koosseisus olid esindatud kõik tulevaste asutuste sturktuurielemendid.

Nõukogudeliku võimu struktuuri keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kandjaks oli Eestis, nagu ka mujal Nõukogude Liidus, kommunistlik partei. See kandis ametlikku nimetust Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P). Tegemist oli üleliidulise kommunistliku partei territoriaalse organisatsiooniga, mis oli ainus partei, mille tegutsemine lubatud oli. Kommunistlik partei kui ainuvalitsev jõud poliitikas kontrollis totalitaarse võimuaparaadi abil kõiki ühiskondliku elu tahke. Selle liikmetest moodustatud Eesti NSV valitsuse peamiseks ülesandeks sai aga liiduvabariigi igapäevaelu juhtimine Moskva ja kohaliku kommunistliku partei suuniste alusel. Kogu nõukogude ühiskonda juhiti kaadri ehk lojaalsete partei- ja riigiametnike ning tootmisjuhtide kaudu, mis komplekteeriti nõukogude võimu poolt.

Nõukogude Liidu poolt 1939.-40. aastatel okupeeritud territooriumitel tuli kaader ehk uuele võimule toeks olevad inimesed alles leida ja välja õpetada. Sõjajärgsetel aastatel oli kaadri vähesus Eesti NSV-s seega väga teravalt päevakorral. Vajati riigitruid, nõukogude võimu kogemustega ja nii eesti kui vene keelt oskavaid isikuid Sellesse rolli sobisid suurepäraselt Venemaa eestlased (liidueestlased), kes moodustasidki Stalini võimuperioodil enamuse kaadrist, mis oli tõepoolest uuele võimule lojaalne. Tagasi pöördusid paljud evakueeritud, kes olid 1941. aastal Saksa armee eest Venemaale põgenenud. Nende seast värvati palju spetsialiste võimuaparaadi tarbeks. Märkimisväärne oli nende roll kultuuri ja teaduse vallas.

Alates 1944. aastast taas Nõukogude Liitu kuuluva Eesti NSV juhtide tegutsemisvabadus oli piiratud ning nad pidid kogu aeg arvestama Moskva näpunäidete ning käskudega. EK(b)P ei olnud iseseisev institutsioon, vaid üleliidulise kommunistliku partei ripats ja käsitäitja. Kohalik algatus polnud teretulnud ning see suruti maha ja võis mõnikord kaasa tuua karistuse. Baltikumi annekteerimise loodi Moskvas iga Balti riigi jaoks eraldi parteibürood, mis pidid hakakama täitma kontrolli ja abistamisfunktsioone Eesti, Läti ja Leedu elukorralduse sovjetiseerimises. Kohalik võim pidi täitma nende büroode direktiive ja korraldusi. Kuigi Eesti NSV juhid suhtusid Moskva saadikutesse kahtlustavalt, ei tekkinud siiski vastasseisu.

Pildid:

http://www.hot.ee/tkirik/tallinn_44.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool